Menüü

Unustagem koolitused– uus meetod muutuste juhtimiseks

22. september 2014, Kaspar Kelder
Heategu koostöös SEViga on alustamas oma portfelli kuuluvate organisatsioonide juhtidele mõeldud uuendusliku arenguprogrammiga. Action learning meetod on lähenemine, mida kasutatakse universaalselt nii inimeste arendamiseks, keeruliste probleemide lahendamiseks kui ka muudatuste juhtimiseks.

Uuenduslik on alustav arenguprogramm sellepoolest, et meile teadaolevalt kasutame Eestis meetodit action learning esimest korda. Suurbritanniast pärit meetodi valdaja ja sotsiaalse innovatsiooni uurija Rasmus Pedanik annab meetodist pikema ülevaate.

Action learning teooria ja epistemoloogilised seisukohad töötas algselt välja Reginald Revans (1907 – 2003), kes rakendas seda meetodit, et toetada organisatsioonide ja ettevõtluse arengut. Revans oli väga mitmekülgne inimene. Ta oli astrofüüsik, olümpiavõistleja, professor, haridusuuendaja, juhtimiskonsultant jne. Ta töötas Cambridge ülikooli teaduskonnas, kus samal ajal töötas viis Nobeli preemia laureaati. Nende tarkade meestega koos töötades õppis ta „kahtlemise“ ja küsimuste esitamise kunsti. Palju mõjutusi meetodi väljatöötamiseks sai ta väidetavalt juba varases nooruses, millel tema isa uuris RMS Titanicu katastroofi põhjuseid. Revans uskus ise kindlalt, et soorituste tulemuslikkuse võti ei seisne “ekspertide” nõuannetes, vaid inimestes endis. Selle uskumuse tulemusena ta töötaski välja action learning meetodi kui protsessi, milles osaleja õpib oma tegevustest ja kogemustest koos kaaslastega väikestes rühmades, mida kutsutakse inglise keeles „set“.

Mis asi siis ikkagi on action learning?

Action learning on tulemuslik õppeprotsess, kus osalised õpivad tegutsedes ja tegevuse üle reflekteerides ja mida kasutatakse universaalselt nii inimeste kui organisatsioonide arendamiseks ja muudutuste juhtimiseks. Action learning on väidetavalt üks kuluefektiivsemaid inimeste arendamise ja probleemide lahendamise meetodeid, mida kasutavad väga erinevad organisatsioonid üle maailma, näidetena võib tuua General Electricu, Hyundai, Coca-Cola, Walt Disney, MIT jt.

Kuidas action learning toimub?

Action learning meetodi sisuks on väike rühm (4-8 inimest) kolleege/juhte, kes kohtuvad regulaarselt eesmärgil õppida ja lahenda reaalseid probleeme. Kohtumistel peegeldatakse teiste rühma liikmete küsimuste abil oma otsuste ja tegevuste üle ja õpitakse oma ning teiste mõtlemisest, tegutsemisest ja kogemustest. Kohtutakse tavaliselt kaks korda kuus üheksa kuni viieteistkümne kuu jooksul. Ühel kohtumisel pühendatakse ühele osalisele/probleemile u 50 minutit. Action learning lähtub sellest, et inimesed õpivad kõige paremini reaalseid probleeme lahendades (tegutsedes) ja neid peegeldades. Iga rühma liige toob rühma kaasa oma kõige „põletavama“ probleemi, millele ta lahendust ei tea.

Probleemid, mida rühmas uuritakse on nö „nõiutud probleemid“ (wicked problems), millele ei ole üheseid lihtsaid lahendusi. Rühma kohtumise eesmärk on leida sellele probleemile uus loov lahendus. Pärast lahenduseni jõudmist võtab rühma liige vastutuse, et ta ka selle lahenduse ellu viib. Järgmisel korral räägib rühma liige teistele oma tegutsemise tulemustest. Kui probleem on lahendatud, võetakse ette järgmine „põletav“ probleem jne. Sedasi käituvad kõik rühma liikmed.

Revans on väitnud, et õppimist ei toimu ilma tegutsemiseta. Just reaalsete probleemide lahendamise tõttu on action learning väga praktiline. Siinkohal olgu veel mainitud, et on olemas väga erinevaid action learning vorme ja võimalusi, kuidas seda metoodikat kasutada, meie kasutame „klassikalist“ või algupärast lähenemist. Kuigi action learning metoodika on oma olemuselt lihtne, siis tulemused ei tule kergelt. Action learning kohtumised vajavad korraliku ettevalmistust ja läbiviimist vastava juhendaja poolt (set advisor) ning osalejatelt pühendumust.

Action learning meetodi õppeprotsess hõlmab:
1) tõsist probleemi, mis on oluline, kriitiline, ja tavaliselt keeruline;
2) mitmekesist probleemide lahendamise meeskonda või “rühma” (ingl. „set“);
3) protsessi, mis edendab uudishimu, uurimist ja reflektsiooni;
4) nõuet, et rääkimine muutub tegevuseks ja lõpuks probleemi lahenduseks ja;
5) pühendumist õppimisele. Lisaks sellele, et action learning on väga praktiline, arendab see metoodika eelkõige inimesi.

Peamiseks kasuks on oma teadmiste avardumine võimelike tõlgendus- ja käitumisviiside suhtes, mis aitab inimestel saavutada paremaid tulemusi ja teha paremaid otsuseid.

Action learning arendab:
1. loovust ja kriitilist mõtlemist;
2. keeruliste probleemide lahendamise oskust;
3. inimeste juhtimisoskusi;
4. meeskonda ja koostööd (team bulding);
5. oskust viia organisatsioonis ellu muudatusi.

Heateo ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) poolt algatatud action learning piloot-arenguprogramm kestab osalistele 9 kuud, mille jooksul kohtutakse 2 korda kuus. Pilootprogramm hõlmab ka organisatsioonide ja inimeste arengu hindamist, et selgitada meetodi mõju.
Organisatsioonide tulemusnäitajaid aitab hinnata Jaan Aps ja osaliste arengut hindab Fontes.
Lisaks mõju hindamisel uuritakse põhjalikult ka seda, et mis takistab ja soodustab „rühmades“ uue lahenduste ellu viimist. Viimast uuringut juhendab Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.

Kellel on huvi uurida edasi, mis asi action learning on, siis soovitame vaadata Michael Marquardt´i tutvustavat videoloengut: https://www.youtube.com/watch?v=ZtVG8kF8qf4


Action learning meetodi pilootprojekti toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Heateo toetaja Fontes.

 


Heateo Mõjufond toetab kiusamisvastast võitlust koolides

28. august 2018

Heateo Sihtasutuse loodud Eesti esimene mõjufond toetab alates sügisest Kiusamisvaba Kooli arengut. Algaval õppeaastal toetatakse Kiusamisvaba kooli tegevust 40 000 euroga. Fondi kogumaht on 500 000 eurot. Foto: Iris Kivisalu

Ma armastan aidata annetuskeskkond kutsus eestlasi sel suvel oma aega annetama

28. august 2018

10 aastat tagasi lõi Heategu koos Swedbankiga  „Ma armastan aidata“ annetuskeskkonna. Suure juubeli tähistamiseks kutsusime inimesi sel suvel annetama oma aega ja minema vabatahtlikuks mõne Eesti vabaühenduse juurde. Et asi suurelt ette võtta, siis kogusime kokku 100 erinevat võimalust, kuhu vabatahtlikuks minna, projekte oli väga erinevatest valdkondadest ning appi sai minna nii jõu kui nõuga.

Triin Toomesaar: Kiusamine mõjutab koolis kõiki

28. august 2018

Kiusamise ohvriks langeb uuringute andmetel iga viies õpilane Eestis. Kiusamise vähendamise nimel tegutsevad meie koolides ja lasteaedades mitmed programmid, millest ühte veab sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. Kiusamisvaba Kool tegutseb juba kuuendat aastat missiooniga muuta Eesti koolid kiusuvabaks. Täna tuli välja uudis, et Heateo Mõjufond toetab Kiusamisvaba Kooli algatust järgmisel õppeaastal 40 000 euroga, selleks, et Turu Ülikoolis välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine KiVa programm jõuaks enamate koolideni ning et sihtasutus saaks selle laienemise käigus jätkusuutlikult areneda ja kvaliteeti hoida. Vestlesime Triinuga kiusamisest ja selle vähendamisest ning organisatsiooni edasistest plaanidest Mõjufondi toel.

Vaata kõiki uudiseid