Menüü

Põnevad kampaania Cannes Lions Festival of Creativity'ilt

08. august 2017, Kärt Kaasik

Igal aastal tunnustab Cannes Lions Festival of Creativity kampaaniaid, mis ühtaegu on suure sotsiaalse mõjuga ning kastist välja mõtlevad. Festival ühendab endas loovuse ja mõõdetava mõju kampaaniate näol, mis pööravad tähelepanu ühiskonna murekohtadele. Valisin välja kolm kampaaniat, mis mind sel korral kõnetasid ning mida saaks kasutada ka Eesti kontekstis. Need on kampaaniad, mis kasvasid välja päris probleemidest, viies samal ajal edasi ettevõtte brändi ning muutes meie ühiskonda paremaks.


Esimene kampaania, mis tegelikult köitis minu tähelepanu juba varem, on Rio paraolümpiamängude reklaamvideo. Kampaania juures paelus mind see, et selle eesmärk ei olnud ainult inimeste tähelepanu äratamine, vaid ka nende hoiakute muutmine. Kampaania oli suunatud Suurbritannia inimestele ning tulemusena ütles 76% brittidest, et kampaania mõjutas nende suhtumist erivajadusega inimeste võimetesse.  See kampaania oli julgustav ja innustav ning mis kõige tähtsam, ei keskendunud puuetega inimeste raskustele, vaid saavutustele ja võimetele. 


Nike on teatavasti bränd, mis toetab ja julgustab naisi olema omanäolised ja enda üle uhked. Kas oled liiklusmärke vaadates kunagi mõelnud, miks kõik kujutised meessoost on? Nike Equality Signs kampaania käigus lisati Colombia tänavatel asuvatele liiklusmärkidele hobusesabad, mis kandsid sõnumit, et naised on tugevad ja ühiskonnas sama väärtuslikud kui mehed. Kampaania tulemusel sai Nike luua tänavatele sportlike tegevusi kujutavad märgid, millel olid nii naine kui ka mees. 


Kolmandana äratas minu tähelepanu kampaania „No one should have no one“, mis puudutas vanurite üksildust. Vananevas ühiskonnas on tegemist aktuaalse probleemiga ning kiires elutempos jäävad emad-isad ja vanaemad-vanaisad tihtipeale täiesti üksinda. Kampaania raames loodi „üksilduse indeks“, mille kaudu oli inimestel võimalik vaadata kui palju üksikuid vanureid elab samas linnas, linnaosas ja isegi tänaval. Tulemusena kasvas vabatahtlike arv 12 korda ning inimesed „annetasid“ üle 1,9 miljoni tunni, et pakkuda seltskonda ja tuge üksi elavatele vanuritele. 


Kuhu kaovad noored õpetajad?

04. oktoober 2022

Uus kooliaasta on praeguseks juba üle kuu aja kestnud ja nii õpilastel kui õpetajatel on olnud aega koolieluga harjuda. Neile, kes käivad kooliteed juba mitmendat aastat, on kohanemine ilmselt olnud lihtsam. Esimese klassi lastele ja alustavatele õpetajatele aga on kõik uus ja põnev, kohati ehk veidi hirmuski. Koos õppeaasta algusega kõlavad järjest kõvemini hääled kvalifitseeritud õpetajate puudusest, läbipõlemisest ja õpetajatöölt lahkumisest. Neist viimasele küsimusele – kuidas püsivad õpetajad just õpetajatööl ning millistele ametikohtadele edasi liigutakse – otsiski statistikaamet sel kevadel ja suvel vastuseid Heateo Haridusfondi tellimusel.

Pirkko Valge: pöörame õpiharjumused pea peale

30. september 2022

"Haridusmaastikul on juhtunud see, et õpilaste hindamise tuules on õpetajad ise hakanud kartma eksimist. Õpetaja peaks justkui olema valmis alates esimesest päevast, kui ta klassi ette läheb, ja püsima eksimatuna kuni viimaseni. Eksimused käivad aga paratamatult arenguga kaasas," kirjutab Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge Heateo värskes uudiskirjas. Juttu tuleb uudsetest lahendustest, mis aitavad õpetajatel samm-sammu haaval ja õpipartnerite toel end arendada.

Artur Taevere: koole ja õpetajaid tuleb toetada järjepidevalt

28. september 2022

Heateo Haridusfondi uue perioodi esimene toetus läks Eestis uudse Arengusammude programmi arendamiseks. Tegemist on Inglismaa õpetajate seas väga populaarse Steplabi platvormi spetsiaalselt Eesti õpetajate jaoks kohandatud versiooniga, mille juurutamist ja arendamist veab eest Artur Taevere. Intervjuus räägib Artur lähemalt nii Arengusammude sisust kui ka oma töistest tegemistest eri paigus üle maailma.

Vaata kõiki uudiseid