Menüü

Õppetunnid teekonnal Eesti esimese SIB mudelini

07. märts 2016, anna.lindpere
Oleme viimased poolteist aastat tegelenud intensiivselt ühiskondliku mõju osakute ehk SIB (ingl Social Impact Bond) mudeli arendamisega. Selle aja sisse on mahtunud nii olulisi arenguhüppeid kui ka õppetunde. Mitmed väljakutsed on seljatatud, mitmed vajavad veel ületamist. Ja võib-olla on ees mõned sellised, mis on veel mägede taga peidus.

Täna teame kui oluline on see, et SIBi ja teiste tulemuspõhiste rahastusmudelide levikuks oleks olemas on vajalik toimiv ökosüsteem. Heateo kogemuse põhjal tuleks panustada eelkõige andmete kättesaadavusse, mõju-uuringute teostamise kompetentsi loomisesse, vabaühenduste innovatsioonivõimekuse kasvatamisse ja investeerimise valmisoleku suurendamisse.

Andmete kättesaadavuse parandamine


Üheks suuremaks väljakutseks probleemvaldkonna ja sekkumise valimisel ning kuluefektiivsuse hindamisel on olnud andmete puudulikkus. Täna eeldab andmete kogumine suures mahus manuaalset tööd, mis teeb analüüside teostamise keeruliseks ja aeganõudvaks. Andmete kogumine on suuresti asutusepõhine ning nende kvaliteet ja täpsus sõltuvad asutuse töötavadest ja süsteemidest. Tulemuspõhine lähenemine aga eeldab teatud andmete baasi, mille alusel on võimalik kiirelt ja kuluefektiivselt teenuseid prototüüpida ning nende mõju hinnata.


Siinkohal on heaks näiteks Suurbritannia, kus on sisse seatud nn ühiku hinna andmebaas. See koondab endas riiklikele andmebaasidele ja akadeemiliste uuringutele tuginevaid kuluühikuid valdkondades nagu haridus, tööhõive, tervis, kuritegevus, sotsiaalteenused. Selline andmebaas vähendab kulusid teostatavus- ja tasuvusuuringute teostamiseks ning loob soodsama pinnase tulemuspõhiste rahastusmudelite rakendamiseks.


Pikemas perspektiivis on riigi kontekstis oluline sisse seada selged andmekogumisprotseduurid ning tänased (info)süsteemid ühtlustada, et probleemvaldkonna kohta oleks pidevalt uuenev digitaalne andmestik, mille baasil nii poliitikaid kujundada kui sekkumiste mõju hinnata.


Mõju-uuringute teostamise kompetentsi kasvatamine


Eestis on täna sekkumiste mõju teaduslikult hinnatud väga vähe. Üks näidetest on Heateo portfelliorganisatsioon Kiusamisvaba Kool, mis rakendab Turu Ülikooli väljatöötatud teaduspõhist programmi KiVa ja mille mõju Eestis hinnatakse koostöös ülikooli teadlastega.


Eesti vähese kogemuse tõttu on kvaliteetse mõju-uuringu teostamine väljakutse. Olukorras, kus napib nii standardiseeritud hindamisvahendeid kui ka mõju-uuringuid läbiviivaid eksperte, eeldab mõjumudeli loomine ja uuringu teostamine hoolikat planeerimist ning olulises mahus finantsressursse.


Selleks, et sekkumiste mõju hindamist edendada, tuleks kaaluda kompetentsikeskuse loomist mõne olemasoleva uurimis- või riigiasutuse juurde. Kompetentsikeskus aitaks teadmis- ja tõenduspõhiseid sekkumisi kvaliteetselt maale tuua, koordineeriks sekkumiste mõju hindamist ning mõju-uuringute alast kompetentsi kasvu.


Innovatsioonivõimekuse kasvatamine vabaühendustes


Vabaühendustel on mängida suur roll ühiskondlike valukohtade lahendamisel. Murekohaks on aga vabaühenduste killustatus, madal võimekus ning tegevuste tulemuslikkus. Täna on Eestis vähe selliseid vabaühendusi, kellel on uudsete ja mõjusate lahenduste väljatöötamise kogemus. Samuti on vähe neid, kes süstemaatiliselt oma tegevuste mõju hindavad. Heateo portfellis kasvavad Kiusamisvaba Kool ja SPIN programm on ühed vähesed näited.


Teades, et palgalisi töötajaid on vaid igas viiendas vabaühenduses ja ka nendes on 1-2 täistöökohta, on selge, miks vabaühendustes täna innovatsiooni ja mõju hindamisega piisavalt ei tegeleta. SIBi mudeli rakendamine eeldab aga tugevat meeskonda, tulemustele orienteeritust ning valmisolekut pidevalt õppida ja tegevusi ümber korraldada. Meil on vaja organisatsioone, mis suudaksid olla suuremaks toeks abivajajatele ning tugevamaks partneriks riigile.


Arvestades vabaühenduste killustatust ning konkurentsi ressursside kaasamisel, muutub järjest olulisemaks, et samas valdkonnas tegutsevad organisatsioonid paneksid seljad kokku ning leiaksid võimalusi koostööks või ühinemiseks. See looks paremad võimalused know-how ja rahastuse kaasamiseks ning kasvataks suutlikkust välismaal toimivaid lahendusi kvaliteetselt maale tuua ja rakendada.


Investeerimisvalmisoleku tõstmine


Eesti investoritele on mõjuinvesteeringute temaatika veel võrdlemisi uus. Maailmas köidab see teema aga üha enam tähelepanu ning mõjuinvesteeringute maht on jõudsalt kasvamas. Turuosalistele andis tugeva signaali ka hiljuti avaldatud Cambridge Associates ja Global Impact Investing Network uuring, mis näitas, et mõjuinvesteeringute fondid suudavad pakkuda sarnaseid või isegi paremaid tootlusi võrreldes tavafondidega.


Maailma näidete varal on investoriteks erinevad heategevusega ja/või mõjuinvesteeringutega tegelevad fondid, riiklikud fondid, eraisikud ja institutsionaalsed investorid. Esimesteks investoriteks Eesti puhul saavad olema eelkõige need eraisikud ja ettevõtted, kes juba mingil moel investeerivad või panustavad ühiskondliku mõju loomisesse. Selleks, et SIBid saaksid aga kanda kinnitada ja mõjuinvesteeringute turg elama hakkaks, on vaja teha tööd laiema investorite kogukonna kaasmiseks. Panustada tuleb ka investeeringuid soodustava seadusandluse loomisesse, sh muuta ühiskondlike probleemide lahendamisse investeerimine nii institutsionaalsete kui erainvestorite jaoks võimalikult lihtsaks.


Fortumo blogilugu: haridusjuhi praktika kui seenelkäik

08. aprill 2021

Aasta alguses startisime teistkordselt Haridusjuhtide Praktikaprogrammiga, mis viib koolijuhid tunnustatud juhtimiskultuuriga ettevõtesse või asutusse praktikale. Võrreldes pilootprojektiga on nüüdne lend poole suurem ja ulatub Tallinnast välja nii Tartusse, Valka kui Narva.Hetkel oleme programmiga sealmaal, et koolijuhtide praktikaperiood organisatsioonis on läbi saanud ja nüüd ollakse tagasi koolielus. Suhtlus ja tugi mentori poolt igakülgselt jätkub, samuti on koolijuhtidel oma Fontese coach ning koos teiste programmis osalejatega toimuvad mitmed rühma(virtuaal)kohtumised, töötoad ja kovisioonid.

NULAsse laekus 89 ühiskonda muutvat ideed

06. aprill 2021

Ühiskondlikele algatustele mõeldud NULA inkubaatorisse laekus tänavu rekordilised 89 ideed. Mitmed pakutud lahendused puudutavad vaimse tervise toetamist, aga on ka ideid, kuidas vähendada järjekordi haiglate erakorralise meditsiini osakondades, võidelda küberkiusamise vastu või rääkida kaasa linnaruumi kujundamisel. Kümme parimat ideed, mida saab NULA inkubaatori toel edasi arendada, selguvad 26. aprilliks.

Anna-Kaisa Oidermaa: unistan, et meil oleks ühiskonnas piisavalt inimesi, kes oskavad üksteisele vaimse tervise esmaabi pakkuda

05. märts 2021

Heateo kommunikatsioonijuht Kärt Kaasik vestles MTÜ Peaasjad juhi Anna-Kaisa Oidermaaga päev enne, kui ta pälvis Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaidilt Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi. See on suur tunnustus nii Anna-Kaisale kui kogu Peaasjade meeskonna tänuväärt tööle – palju õnne! MTÜ Peaasjad on olnud Heateo Mõjufondi portfellis ühe aasta ning fond rahastab algatuse tegemisi ka sel aastal. Rääkisime Anna-Kaisaga laiemalt Peaasjade loomise loost ja selle vajadusest, eestlaste vaimsest tervisest ning suurtest ambitsioonidest. Head lugemist!

Vaata kõiki uudiseid