Mõjufond pani õla alla Eesti roheidule
22. detsember 2021, Katrin ArvistoKui Tallinnas näiteks Balti jaama turule või Tartus Aparaaditehasesse sattuda, ei jää märkamata erkkollased Ringo-kirjadega kastid, mis ootavad seal tühjaks saanud korduskasutatavaid toidupakendeid. Skaneerid oma salatikarbilt või kohvitopsilt QR-koodi, paned pakendi tagastuskasti. Peagi saad salati või kohvi ostmise ajal tasutud pandiraha enda kontole tagasi. Lihtne süsteem, mis võiks juba aasta pärast olla nii levinud, et tänu sellele jääb kuni miljon ühekordset pakendit kasutusse võtmata.
Ringo kaasasutaja ja juhatuse liige Janek Balõnski teab, et muutused ei tule üleöö ja ühiskond vajab korduspakenditega harjumiseks aega, ent eesmärgid on ambitsioonikad. “Meie esimene eesmärk on olla kohal igas kolmandas toidukohas Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning olla alguses vähemalt teine valik tänase ühekordse pakendi kõrval,” rääkis Balõnski. “Nii saavad tarbijad hakata harjuma ning meie saame tõestada oma teenuse kvaliteeti oma äriklientidele - jaekettidele, toidutootjatele,” lisas ta. Hetkel ollakse tihedas kontaktis kahe jaeketiga, et leida sobiv mudel koostööks, lisaks kahe toidutootjaga, kes soovivad katsetada Ringo teenuseid.
Balõnski loodab, et restoranides, kus Ringo on esindatud, jõutakse aasta jooksul selleni, et üks inimene kümnest valib toitu kaasa ostes korduspakendi. “Meie kontori seinal on 2022. aasta kohta kaks eesmärki - hoiame turult eemal miljon ühekordset pakendit ning tõmbame kaasa vähemalt 50 000 tarbijat, kes proovivad meie teenust rohkem kui üks kord,” rääkis Janek Balõnski. “2022 võiks olla läbimurde ettevalmistuse aasta ja 2023 see aasta, kui me asume ühekordse pakendi vastu lahingusse kui võrdne võrdsega,” lisas Balõnski.
Idee panid idanema toidutootjad
Kümmekond aastat plastikkastide rentimise ja pesuga tegelenud Ringo asutajad said tõuke korduspakendite peale mõtlemiseks Eesti toidutootjatelt. “Aja jooksul on toidutootjad läinud üle ühekordsetelt kartongkastidelt korduskasutatavatele veokastidele ning andsid signaale, et oleks aeg teha midagi ka pakendite suunal. Seda, et tarbijate huvi on ilmselt olemas, näitasid festivalide kaudu väikesed korduspakendite ettevõtted,” kirjeldas Janek Balõnski ja lisas, et selle tagasiside tulemusel otsustasidki nad proovida, kas taolist teenust on võimalik üles ehitada tööstuslikus mahus.
Janek Balõnski enda jaoks on Ringo kolmas professionaalne teenusettevõte, mida käima tõmmata. “Tean, kuidas see maraton välja näeb,” ütles Balõnski. Esimese suure sammuga - müügitiimi ehitamise ja klientide leidmisega - on alustav ettevõte hakkama saanud ja edeneb hästi. Teine suur samm on Ringo tagastuspunktide võrgustiku ülesehitamine. “Töö käib ja oleme võtnud appi Eesti parimad ässad selles valdkonnas,” märkis Janek Balõnski ja avaldas lootust, et lähikuudel saab ka see etapp läbitud.
Kolmas suur samm on Balõnski sõnul parimate võimalike, spetsiaalselt toidupakendite pesuks loodud pesulate käivitamine Eestis. “Oleme projekteerinud pesula, mis hakkab pesema 30 eri liiki pakendeid kuni 100 000 pakendit päevas. Selliseid pesulaid peame rajama Eestisse ilmselt 3-4 tükki,” rääkis Ringo juhatuse liige lisades, et see on ilmselt suurim väljakutse järgmisel aastal. “Aga kuna oleme seadnud endale lati minna Eestist välja, siis pole ilmselt suuremat väljakutset kui käivitada tegevus kümnes Euroopa linnas. See seiklus seisab veel ees,” avas Janek Balõnski ettevõtte kaugemaid plaane.
Mõjufond soovib muutusi tarbijakäitumises
Heateo Mõjufond näeb Ringo loodaval süsteemil võimekust saavutada ühiskonnas suurt mõju. “Ringosse tehtud mõjuinvesteeringuga jõuame sammu võrra lähemale sellele, et loodussõbralik käitumine oleks tarbija jaoks mugav. Igaüks meist saab teha teadlikumaid valikuid selleks, et keskkonnajalajälg oleks väiksem. Ringo pakutav lahendus teeb need valikud tarbija jaoks lihtsamaks,” rääkis Heateo SA tegevjuht Pirkko Valge.
Esimeses avatud rahastusvoorus 500 000 eurot kaasanud Ringo rajab selle summa toel pakendite pesukeskusi, laiendab tagastuspunktide võrgustikku ning saavutab valmisoleku ka suurklientide teenindamiseks. Janek Balõnski sõnul toetab iga investor ettevõtet hetkel omal moel. “Mõjufondi tugevus võiks olla erinevate osaliste kokkukutsumises ja koostöö edendamises,” toob Balõnski välja.
***
Kõik algatused, mis pakuvad mõjusaid lahendusi ühiskondlikele probleemidele ning vajavad tegutsemiseks lisatuge, on oodatud Mõjufondile endast märku andma. Selleks tuleb täita lühike ankeet, mille leiab aadressilt www.heategu.ee/mojufond
Värskeid koostöid!
21. september 2023
September on huvitav kuu - toob endaga uut energiat, inspiratsiooni ning tegutsemistahet, kirjutab Heateo Haridusfondi portfellijuht Kadri Väljaste meie septembrikuise uudiskirja sissejuhatuseks. "Heateo jaoks on suurte ambitsioonide, innukuse ja energia säilitamisel peamiseks märksõnaks koostöö."
Üüriplatvormi Rendin looja aitab arendada asendusõpetajate vahendamise IT-süsteemi
20. september 2023
Asendusõpetajate vahendamine koolidesse on mahukas töö, mille paremaks korraldamiseks on MTÜ ASÕP arendamas uut IT süsteemi. Kui Heateo Haridusfondi toetaja, tarkvarainsener Alar Mäerand kuulis, et projektimeeskonnal oleks abi vaja, võttis ta väljakutse vastu ja asus mentori rolli. Intervjuus räägib Alar lähemalt, miks ta oma aega sellesse projekti panustab ja milline on kõige suurema mõjuga investeering tema jaoks.
Terje Äkke: et õpilased saaksid koolist parima võimaliku õpikogemuse, tasub toetada õpetajaid
19. september 2023
Alates maikuust töötab Arengusammude programmi haridusjuhina Terje Äkke, kelle pagasis on 25 aastat kogemust õpetaja, õppejuhi ja õpetajate juhendajana. Nüüd rakendab ta oma teadmisi selleks, et aidata Eesti koolide õpetajatel oma igapäevaväljakutsetega paremini toime tulla. Abivahendiks on Inglismaa õpetajate poolt välja töötatud ning Eesti teadlaste ja haridusekspertide poolt siinse kooli jaoks kohandatud Arengusammude programm, mille kasutuselevõttu Eestis toetab Heateo Haridusfond.