Menüü

Miks peaks ettevõte siduma ühiskondliku tegevuse põhitegevusega ehk mõtteid vastutustundliku ettevõtluse konverentsilt

05. oktoober 2015, anna.lindpere

Vastutustundliku ettevõtluse foorumilt käis läbi mitmeid huvitavaid mõtteid. Eriliselt hea meel oli, et ettevõtted liiguvad samas suunas koos Heateo Sihtasutusega, kuna on mõistnud, et vastutustundliku ettevõtluse põhimõttes mängib olulist rolli ühiskondliku tegevuse seotus põhitegevusega.


Konverentsi üks positiivsemaid ettekandeid kuulus Eesti Energia energiamüügi juhile Karla Aganile. Ettekande sõnum oli vormilt lihtne, esineja siiras ja kaasahaarav ning sisu resoneeris visiooniga, mida Heateos edendame.


Nimelt tutvustas ta Eesti Energia ühiskonda panustamise põhimõtteid, mis võeti kokku ideega, et ettevõtted peaksid liikuma shareholder’te huvide esindamiselt stakeholder’te omale. Teisisõnu peegeldab see fakti, et firma pikaajaline strateegia peab olema kasulik kõigile tegevusega seotud osapooltele – töötajad, kliendid ja omanikud. See tagab jätkusuutlikkuse läbi parimate töötajate enda juurde toomise, ettevõtte positiivse maine loomise, mis on ka eelduseks kasumi loomisele.


Seetõttu ongi oluline, et ettevõtte ühiskondlik tegevus oleks seotud põhitegevusega, kuna loob suuremat väärtust ning on töötajate jaoks mõtestatum. Eesti Energia  puhul oleks see koostöö TTÜ-ga inseneride välja koolitamisel. Mõtteviis peab alguse saama juhtkonnast, kes väärtusraami kollektiivis juurutab. Läbi pikaajalise ja tähendusrikka tegevuse süüvib ka tarbija teadvusesse ettevõtte positiivne ühiskondlik kuvand.


Heateo poolt tooksin välja veel kaks olulist aspekti, mida oma ettevõtte ühiskondlikke tegevuste puhul silmas tuleks pidada. Esiteks on oluline, et erinevad tegevused moodustaksid loogilise terviku ning kaasaksid töötajaid. Ka väga head projekti ei pruugita tajuda väärtuslikuna kui seda puudutavad otsused ja tegevused toimuvad töötajate pea kohal. Teine äärmiselt oluline element ühiskondlikus tegevusest on mõju mõõtmine. Selleks, et töötajatele, omanikele ja klientidele positiivset kuvandit jätta pead sa kõigepealt suutma kaasa toodud muutust mõõta ja näidata – siis on ettevõtte sõnumil siiras positiivne sisu!


Kaspar Kelder

Arendus ja partnersuhete juht



Maarja Oviir-Neivelt: miks ei peaks see olema mina, kes probleemi nähes lahenduse leidmiseks oma panuse annab?

18. juuni 2020

Lapse Heaolu Arengukeskus loob kohaliku omavalitsuste tasandil keskusi, ehk Perepesasi, mille eesmärgiks on laste ja perede toetamine, riskide ennetamine ja varajane märkamine ning teenuste kättesaadavaks tegemine. Heateo Mõjufond toetab pilootprojekti raames teenuse arendamist 20 000 euroga. Idee algataja, Maarja Oviir-Neivelt, avab algatuse lugu ja tegevust lähemalt.

Aprillis ning mais annetati Ma armastan aidata annetuskeskkonnas erakordselt palju nii raha kui preemiapunkte

16. juuni 2020

Aprilli alguses lõime Ma armastan aidata annetuskeskkonda eriannetuste lehe, kus sai toetada heategevusorganisatsioone, mis eriolukorras eriti haavatavaid gruppe toetasid. Suur rõõm on, et kampaania raames annetati üle 30 000 euro!

Heateo Mõjufond toetab Kiusamisvaba Kooli programmi 50 000 euroga

20. aprill 2020

SA Kiusamisvaba Kool on tegutsenud 2012. aasta detsembrist ning oma tegevusega tõestanud, et KiVa programm on tõhus nii koolikiusamise ennetamisel kui ka tekkinud juhtumite lahendamisel. Esimest korda toetas Heateo Mõjufond KiVa programmi arengut 48 000 euroga 2018. aastal, panustades organisatsiooni rahastuse jätkusuutlikumaks muutmisesse ning programmi rakendamiskvaliteedi tõstmisesse. Kiusamisvaba Kooli sihtasutus on viimase 2 õppeaasta jooksul laienenud veel 50 uude kool ning tänase seisuga on programmi kaasatud ca. 23 000 õpilast üle Eesti.  

Vaata kõiki uudiseid