Miks peaks ettevõte siduma ühiskondliku tegevuse põhitegevusega ehk mõtteid vastutustundliku ettevõtluse konverentsilt
05. oktoober 2015, anna.lindpereVastutustundliku ettevõtluse foorumilt käis läbi mitmeid huvitavaid mõtteid. Eriliselt hea meel oli, et ettevõtted liiguvad samas suunas koos Heateo Sihtasutusega, kuna on mõistnud, et vastutustundliku ettevõtluse põhimõttes mängib olulist rolli ühiskondliku tegevuse seotus põhitegevusega.
Konverentsi üks positiivsemaid ettekandeid kuulus Eesti Energia energiamüügi juhile Karla Aganile. Ettekande sõnum oli vormilt lihtne, esineja siiras ja kaasahaarav ning sisu resoneeris visiooniga, mida Heateos edendame.
Nimelt tutvustas ta Eesti Energia ühiskonda panustamise põhimõtteid, mis võeti kokku ideega, et ettevõtted peaksid liikuma shareholder’te huvide esindamiselt stakeholder’te omale. Teisisõnu peegeldab see fakti, et firma pikaajaline strateegia peab olema kasulik kõigile tegevusega seotud osapooltele – töötajad, kliendid ja omanikud. See tagab jätkusuutlikkuse läbi parimate töötajate enda juurde toomise, ettevõtte positiivse maine loomise, mis on ka eelduseks kasumi loomisele.
Seetõttu ongi oluline, et ettevõtte ühiskondlik tegevus oleks seotud põhitegevusega, kuna loob suuremat väärtust ning on töötajate jaoks mõtestatum. Eesti Energia puhul oleks see koostöö TTÜ-ga inseneride välja koolitamisel. Mõtteviis peab alguse saama juhtkonnast, kes väärtusraami kollektiivis juurutab. Läbi pikaajalise ja tähendusrikka tegevuse süüvib ka tarbija teadvusesse ettevõtte positiivne ühiskondlik kuvand.
Heateo poolt tooksin välja veel kaks olulist aspekti, mida oma ettevõtte ühiskondlikke tegevuste puhul silmas tuleks pidada. Esiteks on oluline, et erinevad tegevused moodustaksid loogilise terviku ning kaasaksid töötajaid. Ka väga head projekti ei pruugita tajuda väärtuslikuna kui seda puudutavad otsused ja tegevused toimuvad töötajate pea kohal. Teine äärmiselt oluline element ühiskondlikus tegevusest on mõju mõõtmine. Selleks, et töötajatele, omanikele ja klientidele positiivset kuvandit jätta pead sa kõigepealt suutma kaasa toodud muutust mõõta ja näidata – siis on ettevõtte sõnumil siiras positiivne sisu!
Kaspar Kelder
Arendus ja partnersuhete juht
NULAsse laekus 80 ühiskonda muutvat ideed
30. märts 2020
Ühiskondlikele algatustele mõeldud NULA inkubaatorisse laekus tänavu 80 ideed, millega soovitakse parandada mõnd Eesti elu kitsaskohta. Pakutud lahendused puudutavad erinevaid valdkondi haridusest ja tervisekäitumisest kuni ruumiloome ja ringmajanduseni. 20. aprilliks selguvad kümme parimat ideed, mida saab NULA inkubaatori toel edasi arendada.
Iduettevõtjate haridusfondile joosti selle käivitamise järel tormi
27. veebruar 2020
Martin Villigu ja Taavet Hinrikuse asutatud haridusfond sai esimese aastaga üle saja taotluse ja on toetanud viit algatust. Foto: Rauno Volmar
NULA inkubaator ootab Eesti ühiskonda paremaks muutvaid ideid
18. veebruar 2020
Eesti ainus ühiskondlike algatuste inkubaator NULA kuulutas välja avaliku ideede kogumise, kuidas Eestis elu paremaks muuta. Kolme parima algatuse vahel läheb programmi lõpus jagamisele 75 000 € auhinnafond. Uute ühiskondlike algatuste ideed on oodatud NULA inkubaatorisse kuni 23. märtsini.