Mida me mõtleme, kui me räägime mõjust?
09. oktoober 2017, Kärt KaasikÜldiselt on kõik nõus, et ühiskondlike algatuste mõju mõõtmine on oluline ja et see aitab teha paremaid otsuseid ning selgitada partneritele väärtust, mida sekkumisega luuakse. Lisaks näeme üha rohkem ka mõjusuunaliste ootuste kasvu. Samas on Eestis vähe neid, kes selles vallas ühinguid nõustada oskavad. Heateo portfellijuht Kersti sai hiljuti võimaluse osaleda Euroopa Strateegilise Filantroopia Assotsiatsiooni (inglise keeles European Venture Philanthropy Association ehk EVPA) ja Social Value UK poolt korraldatud mõju juhtimise koolitusel. Koolituse fookuses olid praktikad ja case study’d sellest, kuidas filantroobid ja mõjuinvestorid mõju mõõdavad.
EVPA, mille ainus liige Poolast
ida suunas on Heateo Sihtasutus, ühendab organisatsioone üle Euroopa. EVPA-sse
kuuluvad organisatsioonid, mis tegelevad strateegilise filantroopia ja mõjuinvesteeringutega.
EVPA liikmete ühine huvi on toetada algatusi, mis loovad ühiskondlikku
muutust. Rahvusvahelisel koolitusel oli osalisi kümnest Euroopa riigist –
Iirimaast Serbia ja Venemaani.
Olulised õppetunnid nii algatustele kui ka nende rahastajatele, mida mõju mõõtmisel meeles pidada:
1. Tee selgeks kõik osapooled, kelle jaoks on mõõtmise tulemused olulised. Esiteks muidugi sihtrühm, kelle heaolu algatus parandada soovib, sest mõju mõõtmine võimaldab sihtrühma jaoks välja töötada efektiivseima lahenduse. Olgu need siis lapsed, kelle elujärge soovitakse parandada või vangid, kelle rehabilitatsiooniga tegeletakse. Lisaks neile on oluline organisatsioon, mille eesmärgiks on probleemi lahendamine nii, et sellel oleks pikaajaline mõju ning mõjuinvestorid, kes oma ressursse muutusesse investeerivad. Investorid hindavad pidevalt seda, kas eeldatav muutus saavutatakse ühiskonnas ka ilma tema panuseta või milline organisatsioon loob kõige suuremat muutust.
2. Otsusta, mis meetodit mõju mõõtmiseks kasutada. Kõige enam kasutatakse mõju väärtusahela ja muutuste teooria mudeleid. Esimene kirjeldab mõju väärtusahela alates sisenditest ja tegevustest kuni väljundite, tulemuste ja mõjuni. Muutuste teooria mudel alustab lõppeesmärgist ehk ühiskondlikust muutusest ja kirjeldab sammud ja tegevused, mis selle muutuseni viivad.
Väga levinud on ka kulu-tuluanalüüs, mis muudab erinevad sama eesmärgi nimel tegutsevad algatused omavahel võrreldavaks ning mis informeerivad rahastajaid – nii era- kui riiklikke – sellest, mis algatustesse panustada. Näiteks SPIN-programmi Inglise eeskuju puhul on tasuvusanalüüsid näidanud, et iga Kickzi investeeritud nael toob riigile ja piirkonnale kuritegevuse vähenemise kujul tagasi 7 naela.
Mõju tõenduspõhiseks hindamiseks kasutatakse meditsiinilistele uuringutele sarnaselt eksperimentaalseid hindamisi koos võrdlusgrupiga. Selline mudel annab kõige täpsema hinnangu selle kohta, kui suur on muutus programmis osalemises võrreldes ilma programmita. Paljud ühiskonna protsessid liiguvad orgaaniliselt paremuse või halvemuse suunas – tõenduspõhine mõõtmine suudab seda elimineerida. Heateo portfelliorganisatsioon Kiusamisvaba Kool oli esimene tõenduspõhine programm, mis Eestis käivitati. KiVa mõju hindamise mudel on lahutamatu osa programmist ja mõõtmisprotokollid välja töötatud Turu Ülikooli pikaajalise uurimustöö käigus. KiVa mõju hindamine informeerib iga-aastaselt programmi rakendamise edukust.
Tihtipeale kasutavad organisatsioonid kombinatsiooni nendest mõõtmismudelitest. Näiteks kasutavad eksperimentaalseid mudeleid selleks, et oma mõju väärtusahela loogika toimivust testida. Või kulu-tuluanalüüsi selleks, et näidata, et programm pole mitte ainult mõjus, vaid ka efektiivne.
3. Andmed. Tihtipeale kui algatused raporteerivad, et neil on probleeme mõju mõõtmisega, siis lähemal uurimisel selgub, et tegelikult on neil probleem andmetega. Õigete andmete kogumine või kätte saamine teistest osapooltelt, nende hoidmine ja analüüsimine võivad osutuda suurteks väljakutseteks. Tänases infoühiskonnas on paljud andmed olemas, aga need on seondamata ja hästi kaitstud (loe: kättesaamatud) ja seega mõju hindamisel kasutud. See on valdkond, kus organisatsioonid, kes on harjunud osutama teenust, mitte seda lõputult analüüsima, vajavad tuge nii mõjuinvestorite kui ka puhtalt andmeanalüüsi ekspertidelt.
4. Investori või rahastajana organisatsiooni sisenedes ja neilt mõju mõõtmise suunal suuri edusamme oodates, on oluline mõelda, kuidas teha nii, et mõju mõõtmise protsess looks olulist väärtust organisatsiooni enda jaoks. Portfellijuhid saavad olla organisatsiooni vedajatele mõju mõõtmisel headeks toetajateks ja partneriteks – aitades ehitada selle hindamise mudeleid ja hinnata mõju.
Eestis on täna suureks väljakutseks organisatsioonide ja algatuste hulk, kes veel mõju ei mõõda. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik eesotsas Jaan Apsiga on loonud Maailmamuutjate registri, kus iga organisatsioon saab ennast oma mõju indikaatoritega Eesti kaardile panna.
Töötades Heateos oma portfelliorganisatsioonidega, aitame neil kokku panna meeskondi, et algatuste mõju mõõta ja oleme selles protsessis aktiivsed osalised. Oleme rõõmsad, et saame anda oma panuse ja õpime ja areneme koos oma algatustega, et nad saaksid luua võimalikult efektiivselt võimalikult suurt tõenduspõhist muutust.
Valminud on uus tööriist haridusjuhtide arengu toetamiseks
25. mai 2023
Täna, 25. mail andsid Eesti Koolijuhtide Ühendus ja Heateo Haridusfond haridus- ja teadusministeeriumile üle uue haridusjuhtide kompetentsi- ja karjäärimudeli, mis on abiks nii haridusjuhtide värbamisel, nende arendamisel kui ka edasisel karjääri planeerimisel.
Tule Heateo kogukonnaüritusele 16. mail!
05. mai 2023
Heateo Sihtasutus alustab sel kevadel uut üritustesarja, mille raames kohtuvad huvilised, vabatahtlikud ning vabaühendused. Sarja "Heateo jutud" raames räägime sellest, mida tähendab töö kolmandas sektoris, vabatahtlikuks olemine ning millised on võimalused mõjusaks panustamiseks.
Värske käsiraamat on abiks parimate koolijuhtide leidmisel ja värbamisel
05. mai 2023
Heateo Haridusfondi toel valmis aprillis koolipidajatele mõeldud käsiraamat haridusjuhi värbamise ja valiku tulemuslikuks korraldamiseks. Haridusfondi jaoks on koolijuhtimise kvaliteet üks kolmest fookusteemast ja tee selleni algab kvaliteetsest värbamisest. Meie jaoks on oluline, et koolijuhtide värbamine oleks professionaalne ja saaksime Eesti koolidesse võimalikult tugeva juhiprofiiliga inimesed.