Menüü

Maris Ojamuru: Kuidas teha oma Silicon Valleyt?

12. august 2014, Kaspar Kelder
Ühiskondlike muutuste aluseks on sotsiaalse innovatsiooni teket soodustav keskkond, kirjutas Heateo Sihtasutuse tegevjuht Maris Ojamuru Äripäevas.

Meie riik ei muutu aastatega mitte rikkamaks, vaid seisab üha suuremate ühiskondlike väljakutsete ees. Et oleksime probleemide lahendamisel edukad, on vaja leida ja testida uusi, maailmas tõestanud lahendusi, juurutada uusi rahastusmudeleid ja toetada püsivalt strateegilisi muutusi loovat koostööd ühiskonna osapoolte vahel. Eelkõige – suurendada osapoolte valmisolekut ja motivatsiooni näha pikka perspektiivi.
Euroopa Liidus elab ligi 120 miljonit inimest, kellest iga neljas on kõrgendatud ohuga langeda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küüsi. Eestis elab 17% alla 18aastaseid suhtelises vaesuses ja ligi 10%, ehk 23 000 last absoluutses vaesuses. Töötuse tase Euroopas on jõudnud rekordtasemeni – 26 miljonit inimest. 15-24aastaste töötus on tõusnud Euroopas üle 20%, Eestis on see 17,4%.
Mida teha, et see muutuks? Üks mõjukaimaid innovatsioonilaboreid maailmas on Silicon Valley. Mis oleks, kui ehitaks Eestisse üles oma ühiskondlikke muutusi loova Silicon Valley?

Toetava keskkonna loomine. Ühiskondliku muutuse aluseks on suurem pilt ning sotsiaalse innovatsiooni teket toetav keskkond. On vaja luua motiveerimishoovad, et institutsioonid, investorid ja vabaühendused teeksid koostööd konkreetse ühise eesmärgi nimel. Silicon Valleys kasutusel olev Rainforest’i mudel toetab väärt algatuste kasvu ja seeläbi loob tõhusa partnerluse. Maailma mastaabis edukad strateegilise filantroopia fondid näevad, et suuri ühiskondlikke muudatusi ei saavutata tavapäraseid kaasamise, võrgustike metoodikaid kasutades. Ambitsioonikaimaks missiooniks on saamas muutuste koordineerimine probleemi eri faasides.

Näiteks võiks tuua Ameerika haridusalgatuse Cradle to career. Selle asemel, et luua järjekordset annetustel ja projektirahastusel baseeruvat haridusprogrammi, võttis Strive Together kokku kogukonna liidrid, kes viisid kokku 15 noortega tegelevat organisatsiooni, riiklikud institutsioonid ja lõid ühtsed mõõdikud, et kogu probleemset valdkonda (noorte huvi õppimise vastu) läbi probleemi elukaare vaadata tervikuna. Hoolimata majanduslangusest ja eelarve vähendamisest on programmi 53 eduindikaatorist 34 toonud positiivseid tulemusi.
Kuidas? Defineeriti osapoolte ühishuvi, ühiselt mõõdetavad eesmärgid, loodi ühtne mentorite süsteem. Seda nimetatakse kollektiivseks mõjuks, koosmõjuks. See on ühine pühendumus olulist vastutust kandvate osapoolte vahel, eesmärgiga ühiselt lahendada mõni konkreetse ühiskondlikku probleemi.

Rahastus eeldab koostööd. Koostöö kui muutuste vahend ei ole ju iseenesest midagi uut. Üha enam soodustavad seda ka rahastajad, nt Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbanki annetuskeskkond „Ma armastan aidata“. Edukad näited maailmast: Shape UP, ettevõtete ühised näited kus MM, Snickers ja Dove teevad koostööd, et tagada 500 000 kakaoistanduse töötajale paremad töötingimused. Ka Eestist on tugevad näited kollektiivse mõjuga algatustest olemas: 2007 tegevust alustanud ettevõtete koalitsioon HIV vastu ja 2011. aastal käivitatud ettevõtlikkuse edendamise võrgustik „Unistused ellu“.

Et soodustada kollektiivset mõju organisatsioonide vahel, ei piisa sellest, et loome juurde uusi võrgustikke. See nõuab süsteemset lähenemist organisatsioonide üksteisega lävimisele ning ühiselt seatud eesmärke. Et leida uusi mõjusaid lahendusi ja veenduda nende mõjukuses, on vaja leida uusi innovaatilisi rahastus/investeerimismudeleid. Riigi eelarve on tohutu pinge all – seetõttu erakapitali kaasamine lahenduste väljatöötamise faasis on muutumas hädavajalikuks. Eesmärk on õilis – leida ühiskonna jaoks mõjukaimad lahendused pikaajalises plaanis.

Üks võimalik lahenduse pakkumise viis on ühiskondliku mõju osakud: investeerimismudel, mis aitab luua tõhusad ennetustegevusi sotsiaalsektoris erasektori kapitali ja innovaatiliste lahenduste abil. Mudeli tuumaks on riigi-investori-teenuse pakkuja leping, mille eesmärgiks on leida konkreetsele probleemile efektiivseim lahendus. Eesmärkide saavutamisel tasub riik investorile tehtud investeeringu koos intressiga.
Kui soovime Eestis märgatavaid muutusi, peame edasiliikumiseks kasutama teisi radu – otsima uusi lahendusi, keskenduma uute algatuste kasvule, koosmõjule ning paralleelselt looma mugavad tööriistad, mis aitaksid erasektorit tõhusamalt kaasata.

Äripäev, 08.08.2014
“Kuidas teha oma Silicon Valleyt?”, Maris Ojamuru

Eesti vanim ja suurim annetuskeskkond kasvas veelgi

02. juuni 2021

Eesti suurimasse annetuskeskkonda lisandus seitse uut organisatsiooni, mis koguvad annetusi laste, hariduse, tervise, keskkonna ja tugeva ühiskonna heaks. Koos uute liitujatega tegutseb “Ma armastan aidata” annetuskeskkonnas nüüdsest 60 heategevusorganisatsiooni.

Veriffi blogilugu: julgus hüpata tundmatusse

28. mai 2021

Alustasime Haridusjuhtide Praktikaprogrammi lugude sarja Veriffi mentorpaariga ja nüüd oleme ringiga tagasi. Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi direktor Siret Paasmäe suundus aasta alguses Veriffi, et kiigata sisse ühe kiire pööruga eraettevõtte igapäevaellu. Sireti mentoriks oli arendusjuht Tiit Paananen, aga praktikakogemuse käigus jõudis tema teele palju teisigi inimesi, kellega koostööd teha, kogemusi vahetada ja laiemalt oluliste teemade üle arutleda.

Vahekokkuvõte koolijuhtide praktikast

26. mai 2021

Aasta alguses käivitunud Haridusjuhtide Praktikaprogramm viis kaksteist Tallinna, Tartu, Valga ja Narva kooli direktorit ettevõtetesse praktikale, et edendada Eesti koolijuhtimise kvaliteeti. Programm kestab veel sügiseni, kuid organisatsioonipraktika on lõppenud ja senine kogemus on pannud direktorid koolielu ümber vaatama. Teist aastat toimuva programmi läbiviijateks on Heateo Haridusfond, Tallinna Haridusamet, Fontes, Tartu Linnavalitsus ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Vaata kõiki uudiseid