Menüü

Margus Rink: unistan, et Heateo puudutus Eesti ühiskonnas oleks veel suurem

07. oktoober 2021, katrin
Kolm aastat tagasi, oktoobris 2018, sai Margus Rinkist Heateo SA nõukogu esimees. Nüüd, kui Marguse ametiaeg on läbi saanud, on hea hetk meenutada eredamaid hetki Heateo nõukogus tegutsemise ajast ja uurida, kuidas Heategu tema silme läbi muutunud on. Küsisime Marguselt sedagi, millisele ühiskondlikule valdkonnale tema süda kuulub.

Heateo tegevjuht Pirkko Valge ja endine Heateo nõukogu esimees Margus Rink koos värske Mõjuraportiga


Viimased kolm aastat oled sa olnud Heateo nõukogu esimees, aga nõukokku kuulusid juba 2014. aasta lõpust. See on päris pikk aeg ühe organisatsiooni arengu jälgimiseks. Milline on Heateo Sihtasutus aastal 2021 võrreldes Heateoga aastaga 2014?

Minu jaoks oluliselt arusaadavam, süstematiseeritud. Võib-olla see on osalt minu käekiri – ma ei suuda tegutseda hõljuvas keskkonnas. Ma arvan, et viimased kolm-neli aastat on ka Heateol hästi selge käekiri: NULA kaudu otsitakse ühiskonnast projekte, millel võiks elujõud olla ja viimasel kolmel aastal on läbi Mõjufondi ja nüüd ka läbi Haridusfondi elujõulistele projektidele kiirendust antud. See ongi minu jaoks Heategu – pipeline, millel on selge algus ja järgmised loogilised etapid.

Ega ma väga täpselt seda 2014. aastat mäleta. Meenub, et esimesed paar aastat oli nõukogus pidev diskussioon, et millega Heategu tegeleb. Ühel hetkel sai see siiski väga selgelt paika. Nüüd viimasel ajal hakkasid tekkima uued mõtted, mis suunas edasi minna, just Heateo fonde silmas pidades. Kas neid juurde teha, laiendada? Kas Heateo puudutus ühiskonnas peaks olema veel suurem, kuna seda raha, mis võiks otsida rakendust, on rohkem?

Millisena sa nägid enda rolli Heateo nõukogu esimehena?

Nõukogu esimehel on alati kaks rolli. Esimene neist on olla juhatuse esimehe selja taga, aidata tal õnnestuda, olla järelevalvaja. Teine roll on näidata suunda. Aga mina arvan, et Heateo puhul on see suunanäitaja roll väiksem olnud, sest juhatus on suutnud ise suuna võtta ja selle nõukogule heas mõttes maha müüa.

Juhtida on võimalik 121+ moel ja kõik need viivad edasi. Ei ole ühte õiget käekirja. Meie tegime seda viimased kolm aastat Pirkkoga tandemina ühel viisil, nüüd saab Pirkko kellegi teise endale partneriks. Minu jaoks ongi igal asjal algus ja lõpp. Liitud mingi ettevõtmisega, kui sa tunned, et sul on võimalus midagi ära teha, kaasa mõelda, anda, aga ühel hetkel alati saabub sellega lõpp ja tulebki keegi teine, alustab uuesti. Ja see võib olla teistsugune teekond. Kindlasti ongi.

Sa oled pikalt tegutsenud ettevõtluses, aga tegelikult oled juba aastaid panustanud ka kolmanda sektori algatuste edusse, enne Heategu näiteks Terve Eesti Sihtasutuse juures. Kuidas need kaks sektorit sinu vaatest eristuvad?

Kui äriettevõtte juht puutub kolmanda sektoriga kokku, siis üks ohukoht on see, et kuna äriettevõttes käivad asjad kiiremini, siis mina oma käekirjaga võin seal sektoris haiget teha. Kolmanda sektori DNA-kood on natuke teistsugune. Kõik asjad saavad alati tehtud, aga võib-olla mitte sellises (näitab käega) tõks-tõks-tõks, ratsionaalses või fikseeritud järjekorras.

Heateos on meil mitmeid kordi olnud niimoodi, et mingid asjad ei lähe ja ei suju, aga siis nad lõpuks saavad ikkagi tehtud. Nendel hetkedel olen mõelnud, et peaksin ennast kuidagi tagasi hoidma. Mõnikord on see õnnestunud ja mõnikord mitte. Lõpuks on need olukorrad alati päädinud sellega, et finišisirgel saab kõik korda.

Minu jaoks on see olnud võimalus minna ja koperdada sellisele põllule, kus ennast võib-olla kõige mugavamalt ei tunne. Tahad proovida midagi, mis ei ole sulle võib-olla loomuomane ja nõuab pingutust.

Kas sul meenub mõni eredam hetk või põnevam moment sellest ajast, kui olid nõukogu esimees?

Pirkko on mitmeid kordi välja toonud seda, kuidas me kuus aastat tagasi Heateo strateegiat arutasime. Siis oli laual palju erinevaid suundi – portfell, SIB, ettevõtete nõustamine, muud projektid. Üleval oli ka inkubaatori käivitamise idee. Kuna meeskond oli sellel hetkel hästi väike, siis oli minu ettepanek, et fokusseerime NULAle. Teeme ühe asja hästi ära.

Neid eredaid, ärevaid hetki on tegelikult olnud kõikide suuremate sammude juures – Mõjufondi käivitamine, teise perioodi ettevalmistused koroonakriisi ajal. Mul on üles kirjutatud, et 2020. alguses tegime plaane ja Pirkko kõige suuremateks ülesanneteks said NULA jätkuvuse tagamine ja Mõjufondi teise perioodi käivitamine. Eesmärgid said kokku lepitud jaanuaris-veebruaris. Siis tuli eriolukord ja me mõtlesime, et nüüd lähevad mõlemad asjad löögi alla, et kõik läheb kriisi. Valitsus oli ka uus ja ei olnud teadmist, mis NULAst üldse saab, sest tuli uus siseminister [NULA inkubaator toimib koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga riikliku rahastuse toel – toim.]. Teine mure oli, et kas selles keskkonnas keegi üldse Mõjufondi jaoks raha annab. Kuskil suve alguses otsustasime, et peame korraks lahti laskma ja et otsustusmoment on sügisel. Sügiseks tekkiski uuesti julgus ja tõestus kõigi aasta algul tehtud plaanide teostumisest. Plaan-hirm-julgus-tõestus, umbes selline järjekord iseloomustas 2020. aastat.

Üks omaette naljanumber oli Mõjuraport #1, mida sünnitati üheksa kuud vähemalt. Oli Pirkko aastatulemuse hindamine ja siis nõukogu leidis, et tulemus on küll briljantne, aga vot raport pole ikka ära ilmunud. Mäletan, et hakkasin pärast seda koosolekut maale sõitma, helistasin veel autost Pirkkole ja ütlesin, et aastatulemuse hindasime sul nüüd ära, aga arvesta, et seal on üks tärn juures – Mõjuraport olgu ära ilmutatud. Sain aru, et see käib Pirkkole närvidele, et millega te, lugupeetud nõukogu tegelete, aga lihtsalt – selle esimese raporti sünnitamine võttis vähemalt üheksa kuud!

Üks väga konkreetne asi meenus veel. See, kuidas me Pirkkoga presidendi vastuvõtul käisime. See tekitas palju kõneainet, et vaata kus Heategu on ikka kõige kõrgemal tasemel esindatud, nõukogu ja juhatuse esimees mõlemad kohal. See oli selline tore juhtum.

Ütlesid ühes intervjuus, et kaalusid hiljuti tõsiselt koolijuhi ametit. Praegu sa seda kannapööret ei teinud, aga Heateo kaudu oled edaspidi siiski seotud koolijuhtide karjääri- ja kompetentsimudeli arendamisega. Kuidas sarnanevad sinu meelest hea tippjuht ja hea koolijuht?

Minu selline eksistentsiaalne lähenemine on, et juhi ülesanne on alati viia see ettevõtmine, mida ta juhib, punktist A punkti B. Seal, ma arvan, ei ole vahet, kas see on ettevõte või on see kool. Ja minus on küpsenud arusaam, et viimane kümme aastat oma juhiteekonnast võiks iga juht pühendada ühiskonnale tagasi andmisele. See mõte tekkis mul esimest korda umbes 20 aastat tagasi, kui olin veel Hansapangas ja pank hakkas tegelema Noored Kooli algatusega. Mind kooliteema juba siis väga kõnetas ja on alati huvi pakkunud, aga olen kogu aeg leidnud, et minusugune õpetajaks ei sobi, olen selleks liiga kärsitu, liiga püsimatu. Küll olen mõelnud, et viimane kümnend minu juhikarjäärist võiks kuuluda sellele valdkonnale.


Heategu saab kahe aasta pärast kakskümmend. Oleme servamisi seda teemat siin eespool puudutanud ka juba, aga milline on sinu meelest Heateo roll ja mõju Eesti ühiskonnas?

Ma hästi suure huviga ootan, mis saab edasi. Viimastel aastatel on kasvanud nende inimeste hulk, kellel on oma osaluste müügist start-upides tekkinud või tekkimas raha, mida neil tegelikult endale ei ole nii palju vaja. Ja teistpidi on neil olemas tahe osa sellest rikkusest ühiskonda tagasi anda. Nüüd on küsimus, et kas Heategu suudab ennast sellesse vahendaja rolli panna. Tean, et Pirkko sellele hästi palju mõtleb. Siiani on Heategu raha tõstmisega hullu vaeva näinud, aga tundub, et ühiskond on muutumas. Siin on hästi suur roll Taavetil [Hinrikus] ja Martinil [Villig] ja teistel esinägudel, kes on seda kõike juba teinud, aga sellist suhtumist on järjest rohkem. Ja nüüd, kui Heategu saab peagi 20, siis võib-olla õnnestub kaasa aidata, et see hea tegemise kultuur teeks hoopis suurema puudutuse Eesti ühiskonnas. Võib-olla isegi kolm-neli-viis korda suurema kui tänasel päeval.

Milline ühiskondlik valdkond seda puudutust enim vajab? Sa koolijuhtimisest rääkisid, haridusest üldisemalt, aga kas on veel mõni valdkond?

Kui sa ei oleks ise siin küsimuses haridust nimetanud, siis ma oleksin seda kindlasti ise öelnud. Asendusõpetajad ja kõik teised haridust ja kooli puudutavad projektid on mulle Heateo tegemiste seas alati kõige hingelähedasemad olnud. Samamoodi Kiusamisvaba kool.

Ühiskonnas on väga mitmetes kohtades ressursse ja vahendeid puudu, aga kool ja õpetamine on minu jaoks valgusvihus.

Heateo Mõjuraport#2 on valmis ja avalik

07. oktoober 2021

Kaante vahele on saanud Mõjuraport #2, mille fookuses on Heateo Haridusfondi kaks esimest kooliaastat. Selle aja jooksul on fond panustanud sellesse, kuidas ja mida noored täna õpivad, aidanud tuua haridusse üle saja motiveeritud õpetaja ja pühendunud koolijuhtide arendamise teemadesse.

Heateo Haridusfondi algatused on jõudnud enamikku Eesti koolidest

07. oktoober 2021

Heateo Haridusfondist toetust saanud algatused on jõudnud ligi 80% Eesti koolidest ja mõjutanud ligi 40 000 õpilast üle Eesti, selgub Heateo Sihtasutuse värskest mõjuraportist.

Koos uue õppeaasta algusega uuenes ka Heateo meeskond

04. oktoober 2021

Uus õppeaasta algas meie jaoks uutmoodi, sest seni Heateos koolijuhtimise projekte vedanud Ulla Kamp suundus end täiendama USAsse ja nii koolijuhtimise teemad kui ka muud Heateo Haridusfondi portfellijuhi ülesanded võttis alates septembrist enda kanda Kadri Väljaste. Palusime Ullal ja Kadril teineteiselt küsida kolme asja, mida oleks Heateo kogukonnal nende kohta huvitav teada.

Vaata kõiki uudiseid