Menüü

Maarja Oviir-Neivelt: miks ei peaks see olema mina, kes probleemi nähes lahenduse leidmiseks oma panuse annab?

18. juuni 2020, Kärt Kaasik

Lapse Heaolu Arengukeskus loob kohaliku omavalitsuste tasandil keskusi, ehk Perepesasi, mille eesmärgiks on laste ja perede toetamine, riskide ennetamine ja varajane märkamine ning teenuste kättesaadavaks tegemine. Heateo Mõjufond toetab pilootprojekti raames teenuse arendamist 20 000 euroga. Idee algataja, Maarja Oviir-Neivelt, avab algatuse lugu ja tegevust lähemalt.


Milline on Lapse Heaolu Arengukeskuse lugu, kuidas see alguse sai?

Minu jaoks sai kõik alguse ühiskondliku probleemi nägemisest, sügavast tajumisest läbi valusate puudutuste, et oleme ühiskonnana üks organism ja meie kõigi heaolu sõltub iga üksiku lapse, iga pere heaolust ning valmisolekust astuda välja oma mugavustsoonist. Küsisin endalt, miks ei peaks see olema mina, kes probleemi nähes lahenduse leidmiseks oma panuse annab?

Algatuse loomise lugu sai alguse pea kümme aastat tagasi, kui kogesin Raplamaa Saagu Valguse perekeskuse juures sooja ja siirast vahetut suhtlust peredega. See käis koos valusa tajumisega, kui haavatavad on Eesti pered, kelleni riigipoolne abi jõuab liiga hilja või ei jõua üldse. Mind puudutasid lood, kus kümne aastane poiss käib iga päev jalgsi kümme kilomeetrit kooli ja tagasi, sest last üksi kasvatav vanem on oma eluväljakutsetega puntras, ning ei ole teinud lapsele transpordikaarti. Teine laps tuleb külmal talvepäeval keskusest küsima teipi, et oma ainukesed jalanõud – katkised ketsid – kinni teipida, sest vanematel on hetkel pooleli joomaperiood.


Kohtumine Siiri Sisaskiga  tõi mõistmise, et üle-eestilised kogukondlikud perekeskused võiksid olla puuduolevaks lüliks, et viia kokku pere ja vajaminev toetus. Perekeskused, kus kohalikud kogukonnad, omavalitsused, riik ja ettevõtjad koonduksid ümber lapse ja pere. Anniki Laiga kohtumise tulemusel täpsustus tegevusfookus – tagajärgedega tegelemise asemel otsustasime keskenduda perede ja laste probleemide ennetamisele ja laste arenguliste või sotsiaalsete vajakajäämiste võimalikult varakult märkamisele ning seejärel tõhusa, koordineeritud ja läbimõeldud toetuse pakkumisele.  Koos Anniki Lai ja Siiri Sisaskiga asutasime 2016. aasta sügisel sihtasutuse, kus lõime rahvusvahelisele kogemusele toetudes, kuid Eesti oludele kohandatud ennetus- ja peretöökeskuste tegevusmudeli. Meeskonnaga liitusid asendamatu kolleeg Tiina Tõemets ja analüütik Inga Mäemets ning 2019 sügisel avasid oma uksed kolm ennetus- ja peretöökeskust – Perepesa – Põltsamaal, Viljandis ja Türil.

 

Mis on täna Eesti ühiskonnas see probleem, mille lahendamiseks Perepesad loodi ja milline on lahendus?

Eesti laste ja noorte vaimse tervise probleemid on jätkuvalt kasvutrendis ning lastekaitsetöö fookus on endiselt pigem tagajärgedega tegemisel, mitte ennetamisel. Puudub terviknägemus ja teadmine, kuidas ennetustööd kõige tõhusamalt kohapeal läbi viia, lisaks puudub ülevaade riskirühmade kohta, tegeletakse nendega, kes on ise abi palunud. Kasutatakse vähe tõenduspõhiseid sekkumisi ja valdavalt puudub olemasolevate sekkumiste mõjuhindamine. Teenuste planeerimine ei toimu perede tervikvajadustest lähtuvalt, vaid pakutakse neid teenuseid, mis satuvad olema hetkel kättesaadavad, probleemid on keskses koordinatsioonis ja koostöös. See ei ole kindlasti mõeldud kriitikana riigi või omvalitsuste pihta, riik on loonud väga hea seadusandliku baasi tegutsemiseks. Professionaalse kodaniku algatuse tasandilt, olles inimestele lähemal, ongi tihti lihtsam ja tulemuslikum rohujuure tasandi probleeme lahendada.

Me näeme, et efektiivne lahendus peab süsteemselt ja läbimõeldult toetama nii last kui tema pere. Selle jaoks loome koos kohalike omavalitsustega ennetus- ja peretöökeskused, ehk Perepesad, mille kaudu proovime peredeni jõuda võimalikult vara, et ennetada probleemide teket ja süvenemist. Keskne fookus on sellel, et võimalikult palju peredele suunatud teenuseid oleksid kättesaadavad ühe katuse all. Perepessa on oodatud kõik lastega pered, kuid teenused on suunatud eelkõige peredele, kes on lapseootel või kellel on eelkooliealised lapsed.    

Arengukeskus toetab kohalikku omavalitsust ennetus- ja peretöökeskuste loomisel ja toimimas hoidmisel, kvaliteedi tagamisel ning mõjusate teenuste pakkumisel, mh läbi Perepesade meeskondade koolituste, mentorluse ja supervisioonide, samuti ühiste regulaarsete kohtumiste ja kogemuste jagamise kaudu. Tagame ka ennetus- ja peretöökeskuste tegevusmudeli pideva arenduse.

Eelmise aasta sügisel käivitasite pilootprojektina 3 Perepesa - Türil, Põltsamaal ja Viljandis. Teete pilootprojektide raames tihedat koostööd kohalike omavalitsustega. Kuidas nende kaasamine läks ning kuidas on koostöö sujunud?

Perekeskuse loomine saab õnnestuda ainult tänu heale koostööle omavalitsusega ning õnneks on meie koostöö siiani sujunud hästi. Oleme algusest saadik olnud üks meeskond – omavalitsuse esindajad, Perepesade tegevmeeskonnad ja Arengukeskus. Piloodiga seotud väljakutseid muidugi on, katkematult, mis on ka ootuspärane, aga need on seni meie koostööd ja ühise eesmärgi tajumist ainult tugevdanud.

 

Kuidas te peredeni jõuate?

Perepesade uste avamine ja kohapeal toimetamine on saanud päris palju kohaliku meedia kajastust, mistõttu paljud pered tulevad iseseisvalt, kas uudishimust või vajadusest mõne teenuse järele. Teine osa jõuab Perepessa kohaliku lastekaitsetöötaja, lasteaiatöötaja, perearsti või ämmaemanda soovitusel. Koostöö KOVi laste ja peredega tegelevate spetsialistidega ja muude organisatsioonidega on võtmetähendusega, et asi õnnestuks.  

Hästi on läinud see, et pered leiavad meid üles ning Perepesad tegutsevad väga aktiivselt. Poole aasta jooksul on kolmes Perepesas teenust saanud ligikaudu 3500 peret.

Milliseid teenusevajadusi te pilootprojekti põhjal kõige olulisemana näete?

Öeldakse, et pereks ja heaks lapsevanemaks ei sünnita, vaid kasvatakse ja arenetakse. Selle tunnistamine on juba pool võitu. Järjest rohkem on näha, et nii isad kui emad julgevad üha vabamalt osaleda positiivset vanemlust- ja paarisuhet toetavates programmides. Piloodis näeme, et sellistele programmidele on järjekorrad ukse taga. Samuti on kõrge täituvusega perekooli loengud ning muud loengud lapsevanematele (nt lapse motoorse arengu toetamine, kõneareng, uni, esmaabi koolitus). Ootamatult populaarseks osutus spetsiaalselt isadele mõeldud koolitused teemal, kuidas kaasata isasid rohkem lapse kasvatamisesse. Ka psühholoogilise nõustamise järgi on suur nõudlus. Põhimõtteliselt võib öelda, et kõigi Perepesade teenuste järgi on nõudlus, mida toetab ka asjaolu, et valdav osa teenuseid on piloodis osalevate omavalitsuste peredele tasuta.


Kuidas pilootprojekt seni läinud on?

Rõõmu pakub, et Perepesade meeskonnad on motiveeritud ning omavaheline koostöö ja kokkuhoidmine on südantliigutav. Perepesade arendamine on ühine looming, kuhu panustavad ka koostööpartneritena lasteaiad, tugispetsialistid ja lastega tegelevad organisatsioonid. Kõik need osapooled mõtlevad aktiivselt kaasa ning panustavad ideede ning lahenduste mõtlemisega.

Minule isiklikult on need kuud õpetanud kannatlikkust ja paindlikkust. Teatud mõttes on tegemist paradigma muutusega kohalikul tasandil. Harjumuspärase tegutsemis- ja mõtteviisi teisenemine ja süsteemse ennetustegevuse jätkusuutlik juurutamine kohalikul tasandil võtabki aega.

 

Milliste tegevuste jaoks Heateo Mõjufondi toetus oluline on? Milliste eesmärkide suunas see liikuda aitab?

Heateo ja Heateo Mõjufondi toetus on oluline mitmel tasandil. Alates rahalisest toetusest, kuna arengukeskuse tegevus piloodi faasis sõltub fondide ja eratoetajate annetustest, kuid seda aspekti ma ei paneks kõige esmaseks. Mõjufondi toetus annab turvatunde Heateo ümber koondunud kompetentsi näol, teadmise, et me ei ole üksi, et vajadusel on olemas tagauks, kust kõvaltvaataja pilku ja nõu saada ning toetavat õlga tunda.


Mis on teie jaoks pikemad eesmärgid, kui pilootprojektid lõppevad 2021. aastal?

Piloodi lõppedes koostame oma tegevuse mõjuhinnangu raporti, hinnates piloodi tulemuslikkust. Kas meie tegevusmudel ja Perepesa formaat on toimiv, kas pakutavad teenused on need, mida Eesti pered vajavad ning kas Perepesade olemasolu on kaasa toonud muudatuse perede olukorras kolmes piloteeritavas omavalitsuses?

Kui raporti järeldused on toetavad, siis julgeme soovitada oma tegevusmudelit ka teistele Eestimaa omavalitsustele kui toimivat lahendust perede toetamiseks. Suurejooneline eesmärk on jõuda olukorrani, kus lapsi ja peresid toetavad teenused, mis aitavad ennetada lapse hooletusse jätmist ja tagavad probleemide varajase märkamise on kättesaadavad kõigis Eestimaa piirkondades. 


Heateo Mõjuraport #1

17. september 2020

Oleme Mõjuraport #1 valmimist Heateo tiimiga pikalt ette valmistanud. Panime raportisse kirja selle, mis põhimõtete alusel Heateo Mõjufond tegutseb, toome välja fondi võtmenäitajad ning räägime pikemalt fondi esimesest neljast algatusest ja nende tulemustest. Eraldi peatükk räägib mõju hindamisest, milline on meie lähenemine ja miks on see oluline nii era kui ka riiklike rahastajate vaatest.

Haridusjuhtide praktikaprogrammi hakkab juhtima Ulla Kamp

01. september 2020

Heateo meeskonna juures on juba paar kuud tegutsenud Ulla Kamp, kes juhib haridusjuhtide praktikaprogrammi ning panustab seeläbi Eesti koolijuhtide oskuste arendamisse ja täiendamisse.

Aprillis ning mais annetati Ma armastan aidata annetuskeskkonnas erakordselt palju nii raha kui preemiapunkte

16. juuni 2020

Aprilli alguses lõime Ma armastan aidata annetuskeskkonda eriannetuste lehe, kus sai toetada heategevusorganisatsioone, mis eriolukorras eriti haavatavaid gruppe toetasid. Suur rõõm on, et kampaania raames annetati üle 30 000 euro!

Vaata kõiki uudiseid