Menüü

Kuhu kaovad noored õpetajad?

04. oktoober 2022, Katrin Arvisto

Uus kooliaasta on praeguseks juba üle kuu aja kestnud ja nii õpilastel kui õpetajatel on olnud aega koolieluga harjuda. Neile, kes käivad kooliteed juba mitmendat aastat, on kohanemine ilmselt olnud lihtsam. Esimese klassi lastele ja alustavatele õpetajatele aga on kõik uus ja põnev, kohati ehk veidi hirmuski. Koos õppeaasta algusega kõlavad järjest kõvemini hääled kvalifitseeritud õpetajate puudusest, läbipõlemisest ja õpetajatöölt lahkumisest. Neist viimasele küsimusele – kuidas püsivad õpetajad just õpetajatööl ning millistele ametikohtadele edasi liigutakse – otsiski statistikaamet sel kevadel ja suvel vastuseid Heateo Haridusfondi tellimusel.


NB! Tulemuste kohta saab täpsemalt lugeda Heateo Haridusfondi kodulehelt.


"Analüüsis kasutasime Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) ja töötamise registri andmeid. Täpsemalt vaatasime inimesi, kes mõlema registri kannete põhjal töötasid 1. septembri 2019. aasta seisuga kas algklasside, põhikooli- või gümnaasiumiõpetajana. Kokku oli selliseid õpetajaid üle 13 000. Eraldi tähelepanu pöörasime alustavatele õpetajatele. Need on inimesed, kes sel kuupäeval töötasid õpetajana, kuid kellel varasemal viiel õppeaastal ei olnud EHIS-es kirjet õpetajana töötamise kohta. Alustavaid õpetajaid oli analüüsis ümmarguselt 750.


Kõigi õpetajate puhul vaatasime, millisel ametikohal töötasid nad töötamise registri andmete järgi kuuekuuliste ajavahemike järel 1. märtsist 2020 kuni 1. septembrini 2022.


Tulemustest selgus, et ühe aasta möödudes oli endiselt õpetajatööl 95% kõigist õpetajatest. Alustavatest õpetajatest jätkas aasta järel õpetajana 84%. Kahe aasta järel oli õpetajatöölt lahkunud 10% kõigist õpetajatest ja ligi veerand alustavatest õpetajatest. Kolme aasta järel oli alustavatest õpetajatest õpetajatöölt lahkunud isegi kolmandik.

Kuhu nad siis lähevad?


Nii noorte kui ka vanemate õpetajate puhul on päris paljud üldse (Eesti) tööturult lahkunud. See tähendab, et töötamise registris nende kohta vastavast ajahetkest enam kirjeid pole – minnakse kas pensionile, õppima, lapsehoolduspuhkusele, välismaale tööle või jäädakse mõnel muul viisil tööturul mitteaktiivseks.


Kui Eesti tööturule siiski jäädakse, siis sagedamini liigutakse mõnele teisele haridusega seotud ametile kas sama kooli sees (näiteks õppealajuhataja, eripedagoog), huvikoolides (treener, ringijuht) või lasteaedades (lasteaiaõpetaja, lasteaia muusikaõpetaja). Vähemal määral liigutakse edasi tööle kutse- või kõrgkooli. On väga ebatavaline, et eelnevalt õpetajana töötanud inimene läheks tööle lihttöölisena või põllumajandusse. Rohkem kui pooled töökohta vahetanutest töötasid edasi tippspetsialistina ning 14% juhina.


Mis soodustab ja mis takistab õpetajatöölt lahkumist?


Vaatlesime mitmeid erinevaid tegureid kahe aasta perspektiivis. Selgus, et veidi suurema tõenäosusega lahkuvad mehed ning vanuse järgi kõige noorem ja kõige vanem vanusegrupp. Riskikohaks on ka madal töökoormus õpetajana ja mitme haridusvälise töösuhte olemasolu. Kindlamalt püsivad õpetajad munitsipaalkoolides, esimeses kooliastmes ja gümnaasiumiastmes. Kõiki õpetajaid koos vaadates oli samuti märgata, et väiksema tõenäosusega lahkuvad koolist need õpetajad, kellel on ka klass juhatada.



Aga noored õpetajad?


Töö käigus tõstatus ka küsimus, kas õpetajana tööle läinud noored erinevad kuidagi muusse ametisse tööle asunud noortest. Selleks võeti vaatluse alla kõik Eesti noored vanuses 25—34 aastat ja vaadati nende töökohta 1. septembril 2019. Arvesse võeti vaid töötamised, mis kestsid vähemalt 30 päeva. Seejärel vaadati, kas noore tööleping sellel töökohal kestis ka aasta, kaks või kolm aastat hiljem (s.t vastavalt 1. septembril aastatel 2020, 2021 ja 2022). Kooliõpetajana töötavaid noori võrreldi kõigi ülejäänud töötavate noortega.


Tulemustest on näha, et õpetajana töötavad noored püsivad nii ühe kui kahe aasta vaates oma töökohal stabiilsemalt kui muudes ametites töötavad noored. 1. septembril 2019 õpetajana töötanud noortest 79% olid samal töökohal ka aasta hiljem, muud ametit pidanud noorte seas oli samale töökohale jäänuid 72%. Kahe aasta vaates olid samal töökohal töötanute osakaalud vastavalt 69% ja 59%. Kolme aasta järel oli 2019. aasta töökohal 60% õpetajatest, kuid vaid pooled muud ametit pidanud noortest. Seega on näha, et töökohtade vahetamine ongi noortele omane ja õpetajad ei paista siin kuidagi negatiivselt silma.



Kokkuvõtteks ei saa tehtud analüüsi põhjal väita, et õpetajaamet oleks midagi sellist, kust inimesed ummisjalu põgeneksid. Töökohtade vahetamine on eriti noorte seas tänasel tööturul küllaltki tavaline. Küsimus on pigem selles, kuidas saada sellise tööturumobiilsusega hakkama praeguses hariduse rahastamise olukorras nii üldhariduskoolide kui kõrgkoolide ja õpetajate ettevalmistuse vaatepunktist. Küllap näeme lähiajal, kas plaanitav õpetajate palgatõus siin olukorda muudab."


Postituse autor Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu. Blogipostitus avaldati algselt Statistikaameti blogis.
Illustratsioonid: Laura Kalda

NULA starditoetuse saavad sellel aastal Digiõps ja Arusaamise agentuur

06. detsember 2022

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu kinnitas NULA ühiskondlike algatuste inkubaatori tänavused starditoetuse saajad. Seekord valiti lahenduste hulgast välja kaks parimat, kes kumbki saavad pea 25 000 eurose starditoetuse. Toetuse saajaid valiti juba seitsmendat korda.

Pagulaste kohanemist toetav Dan Prits: unistus Köömnega üle Eesti laieneda muutus tänu Heateo Mõjufondile käegakatsutavaks

23. november 2022

Viimased seitse aastat on Eesti rändesaldo olnud positiivne ehk siia on jõudnud igal aastal rohkem inimesi kui siit lahkunud. On ilmne, et selle aasta rändestatistikas kajastub suur hüpe Ukraina sõja eest pagenud inimestest, kuid Eestisse tullakse jätkuvalt ka mujalt. Võtmeküsimus on, kuidas aidata sisserändajail siin omale võimalikult kiiresti keel suhu ja jalad alla saada, et mitte muutuda koormaks sotsiaalsüsteemile. Praegu Tartus tegutsev sotsiaalne ettevõte Köömen just selle eesmärgi nimel tegutsebki. Heateo Mõjufond otsustas toetada Köömne tegevuse laienemist Tallinnasse ja sellega seoses palusime ettevõtte asutajalt Dan Pritsilt intervjuu, et teda ja tema missiooni Heateo kogukonnale lähemalt tutvustada.

Tippettevõtted võtavad enda juurde praktikale järgmised 13 haridusjuhti

21. november 2022

Eesti suuremad pangad ja tehnoloogiaettevõtted võtavad enda juurde pikale praktikale 13 haridusjuhti üle Eesti, et nad saaksid uusi teadmisi ja ideid, kuidas veel paremini oma kooli juhtida. Seekordsete praktikantide seas on nii koolijuhte kui õppejuhte Tallinna linna, Tartu linna ja riigikoolidest, esmakordselt saadab oma koolijuhi praktikale Lääne-Harju vald. Praktikaettevõtete ringi lisandub kinnisvara korrashoidu ja tugiteenuseid pakkuv SOL Eesti.

Vaata kõiki uudiseid