Menüü

MTÜ Pesapuu lõi innovaatilise mänguasjade süsteemi, mille valmistamine viib töötud tagasi tööturule

11. jaanuar 2016, anna.lindpere
Uurisime Ajujahi parima 30 sekka jõudnud MTÜ Pesapuu meeskonna juhilt Evelyn Eichhorstiga, mis on Kriidiku arendav mänguasi.


Palun räägi lähemalt, milles seisneb MTÜ Pesapuu ja Kriidiku arendavate mänguasjade idee ning miks te olete unikaalsed oma turul?

MTÜ Pesapuu tegeleb juba aastaid töötute inimeste tööturule tagasi aitamisega. See juures märkasime, et kui on terve hulk inimesi, keda me saame otse tavatööturule suunata, siis selle kõrval on terve grupp inimesi, kes vajaksid harjutamist ja arenemist, enne kui nad suudavad olla konkurentsivõimelised üldisel tööturul. Seega vaja on "kasvulava" töökohti, mis oleks samas palgalised.

Vaadates sarnaste ettevõtmiste tegutsemist, oleme veendunud, et see kui jääda töökohtade loomisel lootma allhangetele ja kolmandate osapoolte tellimustele, ei ole kandev ärivorm. Seega arendasime töökohtade loomise eesmärgil oma tooteseeria, mida tootma ja turundama hakata.

Selleks toote seeriaks on arendavate mänguasjade süsteem, mille keskseks elemendiks on tahvelnukk Kriidik. Mänguasjad on arendatud teadlikult nii, et nende abil on võimalikud palju erinevaid tegevus- ja õppevariante ning samas annaksid palju ruumi laste loovusele.

Just see ongi see, mis meid ainulaadseks teeb, töökohtade loomisel ei looda me sellele, et meil ostetakse "sotsiaalse lisandi" tõttu teenuseid, vaid oleme loonud endale oma turusektori, kus meie toode on ainulaadne.

 

Miks te üldse otsustasite osaleda Ajujahil?

Ajujahil osalemine oli spontaanne otsus, peale seda, kui olime saanud vastava info meili KÜSK-ilt. Leidsin, et see on hea võimalus oma äriideed ka suurema publiku peal testida ning loomulikult kiiresti areneda.

 

Tutvusta palun lühidalt oma meeskonda. Mis on teie meeskonna tugevused ja nõrkused?

Evelyn on meie meeskonna juht, kelle ülesanneteks on tegevuste koordineerimine, kommunikatsioon ja partnerite leidmine ja üldise protsessi juhtimine. Riho tegeleb tootmise käivitamise ja on spetsialiseerunud puiduga seonduvale. Siiri on meeskonna assistent, parem käsi ja hea haldjas, kes aitab Riho tootmise käivitamise juures "tekstiili" poolega. Jane toetab ja nõustab meie töötajaid. Rainer panustab oma aega kodulehte ja interneti poodi. Krista arendab jõuliselt õppesüsteemi.

Meie tugevuseks on meie kirglik armastus ja usk meie toodetesse. Nõrkuseks on hetkel veel puuduv särasilmse müügiinimene.

 

Nagu ütlesid, olete tegutsenud MTÜ Pesapuuga juba päris mitu aastat, miks olete otsustanud tulla arendavate mänguasjadega just nüüd turule?

Kriidiku idee on meil peas mõlkunud juba mõnda aega. Ajujaht oli hea ajend kõik jõud selle idee teostamisse kontsentreerida. Hetkel on samuti kogunenud piisav rahaline puhver, mis annab meile võimaluse "ohutult" tavateenustes pausi pidada.

 

Mis on MTÜ Pesapuu suurim tugevus teiste võistlejate ees?

Meie tugevuseks on praktilisest vajadusest, teiste kogemustest ja turusondeerimisest tekkinud eluline lahendus, mille sarnast ma Eesti teist ei tea. Olen uhke ka meie tugeva ja dünaamilise meekonna üle, aga peale selle on meil selja taga ka tugev võrgustik. Välisturule liikumise suhtes oman 15 aastast Saksamaa kogemust ning tunnen ennast seal nii keeleliselt kui ka turu ülevaate suhtes kindlalt.

 

Mis Sa arvad, kas võisteldes äriideede konkursil Ajujaht on sotsiaalseks ettevõtteks olemine eelis või pigem teeb see konkurentsis kaasa löömise keerulisemaks?

 

Ma ei leia, et see osalemise keerulisemaks teeb, kuna ka sotsiaalne ettevõtlus peab suutma kiiresti areneda, hästi müüja ja mõistlikult majandada, vastasel juhul ei ole see sotsiaalne ETTEVÕTLUS vaid projekti majandus.

Ainus, mis keeruline oli, oli see, et viimase pitchi ajal tuli kogu ideest väga palju kokku tõmmata - kuna nii äriline pool kui ka sotsiaalne pool tuli kolme minuti sisse ära mahutada. Aga ma arvan, et hea tahtmise juures saab ka sellega hakkama!

 

Rääkides üldisemalt sotsiaalsest ettevõtlusest Eestis, siis kuidas Sulle tundub, kas täna on loodud piisavalt soodsad võimalused sotsiaalse ettevõtluse arenguks või on teadlikkus pigem madal ning sotsiaalsest panusest olulisem on ikkagi suur käive?

 

Minu arust ei ole tänasel päeval Eestis sotsiaalne ettevõtlus kuigi selgelt määratletud. Iga tegutseja meisterdab endale oma nägemuse sellest. Minu arust ei olegi küsimus selles, kas me suudame selle lõplikult defineerida, vaid mina loodan pikemas vaates hoopis perspektiivide vahetusele. See, et ettevõtlusele lisatakse sotsiaalne komponent, ei tähenda seda, et raha raisatakse liigselt. Meie äriidee puhul ei ole meie toodanguks ainult mänguasjad, vaid peale selle ka veel tööturule tagasi "päästetud" inimesed, keda me saame koos tagapõhja infodega tööandjatele edasi vahendada. Majanduslikkus sotsiaalse poole pealt tuleb siin sellest, et ilma selle teenuseta oleks need inimesed jäänud pikaajalisteks sotsiaalabi saajateks ning sellega kulufaktoriks kogu ühiskonnale.

Kokkuvõtteks võib öelda, et parim veenmisvahend ja reklaam sotsiaalsele ettevõtlusele on hästi läbi mõeldud, teostatud ning jätkusuutlikud edukad sotsiaalsed ettevõtted - selle kaudu on siis võimalik nakatada teisi.

 

Kas näeme teid ka Ajujahi seitsme parima hulgas?

 

Anname endast parima ja loodame jääda võistlusse võimalikult kauaks, miks mitte ka kuni finaalini! Me oleme juba alati suurelt unistanud.



Kuhu kaovad noored õpetajad?

04. oktoober 2022

Uus kooliaasta on praeguseks juba üle kuu aja kestnud ja nii õpilastel kui õpetajatel on olnud aega koolieluga harjuda. Neile, kes käivad kooliteed juba mitmendat aastat, on kohanemine ilmselt olnud lihtsam. Esimese klassi lastele ja alustavatele õpetajatele aga on kõik uus ja põnev, kohati ehk veidi hirmuski. Koos õppeaasta algusega kõlavad järjest kõvemini hääled kvalifitseeritud õpetajate puudusest, läbipõlemisest ja õpetajatöölt lahkumisest. Neist viimasele küsimusele – kuidas püsivad õpetajad just õpetajatööl ning millistele ametikohtadele edasi liigutakse – otsiski statistikaamet sel kevadel ja suvel vastuseid Heateo Haridusfondi tellimusel.

Pirkko Valge: pöörame õpiharjumused pea peale

30. september 2022

"Haridusmaastikul on juhtunud see, et õpilaste hindamise tuules on õpetajad ise hakanud kartma eksimist. Õpetaja peaks justkui olema valmis alates esimesest päevast, kui ta klassi ette läheb, ja püsima eksimatuna kuni viimaseni. Eksimused käivad aga paratamatult arenguga kaasas," kirjutab Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge Heateo värskes uudiskirjas. Juttu tuleb uudsetest lahendustest, mis aitavad õpetajatel samm-sammu haaval ja õpipartnerite toel end arendada.

Artur Taevere: koole ja õpetajaid tuleb toetada järjepidevalt

28. september 2022

Heateo Haridusfondi uue perioodi esimene toetus läks Eestis uudse Arengusammude programmi arendamiseks. Tegemist on Inglismaa õpetajate seas väga populaarse Steplabi platvormi spetsiaalselt Eesti õpetajate jaoks kohandatud versiooniga, mille juurutamist ja arendamist veab eest Artur Taevere. Intervjuus räägib Artur lähemalt nii Arengusammude sisust kui ka oma töistest tegemistest eri paigus üle maailma.

Vaata kõiki uudiseid