Heategu ja EMSL kaardistavad annetuskogujate suurimaid väljakutseid
11. jaanuar 2016, anna.lindpereEelmise aasta lõpus kutsusime esimest korda ühe laua taha koos vabaühenduste liiduga kokku Eesti aktiivsed annetustekogujad arutamaks, millised on praegused takistused Eestis ning kuidas neid likvideerida. Aruteludest kasvas välja mitmeid mõtteid, millega 2016. aastal edasi tegeleme.
Üheks suureks probleemiks on inimeste teadlikkus ühiskondlikest probleemidest, mis raskendab annetuste kogumist sihtrühma aitamiseks.
Paljude sihtrühmade probleemid ei ole “emotsionaalselt atraktiivsed”, mille tõttu ei pöörata neile avalikus debatis tähelepanu. Sellest tulenevalt on nende probleemide lahendamiseks annetuste kogumine keeruline, sest inimesed ei taju tegelikku vajadust.
Teistel juhtudel ollakse küll nõus heast tahtest annetama, aga ei mõelda sellele, mida sihtrühm tegelikult vajab. Näiteks lastekodudele üritatakse iga aasta annetada lademetes riideid, mida tegelikulte ei vajata ning sõjapõgenikele saadetakse küpsiseid ja piima. Kuigi žestina on see tore, ei tegele see sihtrühma peamise probleemi lahendamisega, vaid pakub ainult tegijale tunde, et on midagi head tehtud.
Eelmiste väljakutsetega seonduvalt on raske panna inimesi mõistma, miks annetusi organisatsiooni ülalpidamiseks kasutatakse. Ikka ja jälle leiab meediast kommentaare, et raha peaks minema otse abivajajale. See arusaam on väär, sest näiteks vanemateta lastel on rahast palju vähem kasu kui sellest, et teenusest, mida annetajate raha eest saab lapsele pakkuda. Mõjupõhise mudeliga organisatsiooni aastaläbi töös hoidmine loob sihtrühma jaoks palju suuremat ning pikaajalisemat positiivset muutust.
Ometigi ei ole vähene teadlikkus ainus väljakutse. Esinevad ka laiemast annetuspraktikast tulenevad murekohad, mis potensiaalselt annetustegevust pärsivad. Nimelt on hetkel Eestis 5-kohaline arv erinevaid vabaühendusi, kellest paljud tegelevad sama või pealtnäha sarnase sihtrühma probleemidega. Sellest tulenevalt on annetajatel raske mõista, mida organisatsioonid täpselt teevad ning kellele raha anda. Ühe lahendusena on Heateo SA ja Swedbank lanseerinud “Ma armastan aidata” annetuskeskkonna, mis koondab endas Eesti mõjukaimaid annetuste kogujaid, kuid mõttekoht vabaühenduste koostööks on endiselt aktuaalne.
Järjest rohkem on sotsiaalmeediakampaaniaid ning emotsioonaalseid telesaateid, mis inimeste tähelepanu köidavad. Kuigi kampaania eesmärk võib olla iseenesest hea, on see viinud nö kliktivism’i (http://www.clicktivist.org/what-is-clicktivism/) kasvule, mis tähendab, et inimesed ei süvene tegelikult probleemi ega ka lahenduse olemusse. Sellest tulenevalt tuntakse, et heategu on info jagamisega tehtud või kui tehakse annetus ei süveneta probleemi piisavalt, et olla kindel, et see on sihtrühma probleemile kõige efektiivsem lahendus. Viimane probleem käib kokku ka telesaadetaga, mis näitavad nutulugusid indiviididest ning koguvad raha nende aitamiseks, aga seda ei suunata mitte pikaajalise muutuse loomisesse (hoolduskoormuse vähendamine, oskuste arendamine jne), vaid lihtsalt remonditakse inimese köök ära.
Eelnevaga seonduvalt on probleemiks ka üksikisikute korraldatud kampaaniaid, kus palutakse abi oma mure lahendamiseks. Kuigi olemuselt ei ole see tingimata halb viib see tihti olukorrani, kus koguneb rohkem raha kui probleemi lahendamine tegelikult vajas. Kuna annetatakse indiviidile, mitte avalike majandusaasta aruannetega organisatsioonidele on pea võimatu “lisaraha” tagasi saada või teistele sarnase murega inimestele suunata. Tulemus on see, et tihti pannakse kõik munad ühte korvi ilma mõtlemata, millal korvi omaniku kõht täis saab.
Tulenevalt nendest mõtetest püüamegi koostöös EMSLiga abistada vabaühendusi nende probleemide seljatamisel ning selgitada ka laiemale üldsusele, kuidas orienteeruda lihtsamini kirjus annetusmaailmas.
Loe rohkem võrgustikust siit: http://www.ngo.ee/node/10589
Värskeid koostöid!
21. september 2023
September on huvitav kuu - toob endaga uut energiat, inspiratsiooni ning tegutsemistahet, kirjutab Heateo Haridusfondi portfellijuht Kadri Väljaste meie septembrikuise uudiskirja sissejuhatuseks. "Heateo jaoks on suurte ambitsioonide, innukuse ja energia säilitamisel peamiseks märksõnaks koostöö."
Üüriplatvormi Rendin looja aitab arendada asendusõpetajate vahendamise IT-süsteemi
20. september 2023
Asendusõpetajate vahendamine koolidesse on mahukas töö, mille paremaks korraldamiseks on MTÜ ASÕP arendamas uut IT süsteemi. Kui Heateo Haridusfondi toetaja, tarkvarainsener Alar Mäerand kuulis, et projektimeeskonnal oleks abi vaja, võttis ta väljakutse vastu ja asus mentori rolli. Intervjuus räägib Alar lähemalt, miks ta oma aega sellesse projekti panustab ja milline on kõige suurema mõjuga investeering tema jaoks.
Terje Äkke: et õpilased saaksid koolist parima võimaliku õpikogemuse, tasub toetada õpetajaid
19. september 2023
Alates maikuust töötab Arengusammude programmi haridusjuhina Terje Äkke, kelle pagasis on 25 aastat kogemust õpetaja, õppejuhi ja õpetajate juhendajana. Nüüd rakendab ta oma teadmisi selleks, et aidata Eesti koolide õpetajatel oma igapäevaväljakutsetega paremini toime tulla. Abivahendiks on Inglismaa õpetajate poolt välja töötatud ning Eesti teadlaste ja haridusekspertide poolt siinse kooli jaoks kohandatud Arengusammude programm, mille kasutuselevõttu Eestis toetab Heateo Haridusfond.