Menüü

Heategu ja EMSL kaardistavad annetuskogujate suurimaid väljakutseid 

11. jaanuar 2016, anna.lindpere

Eelmise aasta lõpus kutsusime esimest korda ühe laua taha koos vabaühenduste liiduga kokku Eesti aktiivsed annetustekogujad arutamaks, millised on praegused takistused Eestis ning kuidas neid likvideerida. Aruteludest kasvas välja mitmeid mõtteid, millega 2016. aastal edasi tegeleme.


Üheks suureks probleemiks on inimeste teadlikkus ühiskondlikest probleemidest, mis raskendab annetuste kogumist sihtrühma aitamiseks.

Paljude sihtrühmade probleemid ei ole “emotsionaalselt atraktiivsed”, mille tõttu ei pöörata neile avalikus debatis tähelepanu. Sellest tulenevalt on nende probleemide lahendamiseks annetuste kogumine keeruline, sest inimesed ei taju tegelikku vajadust.


Teistel juhtudel ollakse küll nõus heast tahtest annetama, aga ei mõelda sellele, mida sihtrühm tegelikult vajab. Näiteks lastekodudele üritatakse iga aasta annetada lademetes riideid, mida tegelikulte ei vajata ning sõjapõgenikele saadetakse küpsiseid ja piima. Kuigi žestina on see tore, ei tegele see sihtrühma peamise probleemi lahendamisega, vaid pakub ainult tegijale tunde, et on midagi head tehtud.


Eelmiste väljakutsetega seonduvalt on raske panna inimesi mõistma, miks annetusi organisatsiooni ülalpidamiseks kasutatakse. Ikka ja jälle leiab meediast kommentaare, et raha peaks minema otse abivajajale. See arusaam on väär, sest näiteks vanemateta lastel on rahast palju vähem kasu kui sellest, et teenusest, mida annetajate raha eest saab lapsele pakkuda. Mõjupõhise mudeliga organisatsiooni aastaläbi töös hoidmine loob sihtrühma jaoks palju suuremat ning pikaajalisemat positiivset muutust.


Ometigi ei ole vähene teadlikkus ainus väljakutse. Esinevad ka laiemast annetuspraktikast tulenevad murekohad, mis potensiaalselt annetustegevust pärsivad. Nimelt on hetkel Eestis 5-kohaline arv erinevaid vabaühendusi, kellest paljud tegelevad sama või pealtnäha sarnase sihtrühma probleemidega. Sellest tulenevalt on annetajatel raske mõista, mida organisatsioonid täpselt teevad ning kellele raha anda. Ühe lahendusena on Heateo SA ja Swedbank lanseerinud “Ma armastan aidata” annetuskeskkonna, mis koondab endas Eesti mõjukaimaid annetuste kogujaid, kuid mõttekoht vabaühenduste koostööks on endiselt aktuaalne.


Järjest rohkem on sotsiaalmeediakampaaniaid ning emotsioonaalseid telesaateid, mis inimeste tähelepanu köidavad. Kuigi kampaania eesmärk võib olla iseenesest hea, on see viinud nö kliktivism’i (http://www.clicktivist.org/what-is-clicktivism/) kasvule, mis tähendab, et inimesed ei süvene tegelikult probleemi ega ka lahenduse olemusse. Sellest tulenevalt tuntakse, et heategu on info jagamisega tehtud või kui tehakse annetus ei süveneta probleemi piisavalt, et olla kindel, et see on sihtrühma probleemile kõige efektiivsem lahendus. Viimane probleem käib kokku ka telesaadetaga, mis näitavad nutulugusid indiviididest ning koguvad raha nende aitamiseks, aga seda ei suunata mitte pikaajalise muutuse loomisesse (hoolduskoormuse vähendamine, oskuste arendamine jne), vaid lihtsalt remonditakse inimese köök ära.


Eelnevaga seonduvalt on probleemiks ka üksikisikute korraldatud kampaaniaid, kus palutakse abi oma mure lahendamiseks. Kuigi olemuselt ei ole see tingimata halb viib see tihti olukorrani, kus koguneb rohkem raha kui probleemi lahendamine tegelikult vajas. Kuna annetatakse indiviidile, mitte avalike majandusaasta aruannetega organisatsioonidele on pea võimatu “lisaraha” tagasi saada või teistele sarnase murega inimestele suunata. Tulemus on see, et tihti pannakse kõik munad ühte korvi ilma mõtlemata, millal korvi omaniku kõht täis saab.


Tulenevalt nendest mõtetest püüamegi koostöös EMSLiga abistada vabaühendusi nende probleemide seljatamisel ning selgitada ka laiemale üldsusele, kuidas orienteeruda lihtsamini kirjus annetusmaailmas.


Loe rohkem võrgustikust siit: http://www.ngo.ee/node/10589



Fortumo blogilugu: haridusjuhi praktika kui seenelkäik

08. aprill 2021

Aasta alguses startisime teistkordselt Haridusjuhtide Praktikaprogrammiga, mis viib koolijuhid tunnustatud juhtimiskultuuriga ettevõtesse või asutusse praktikale. Võrreldes pilootprojektiga on nüüdne lend poole suurem ja ulatub Tallinnast välja nii Tartusse, Valka kui Narva.Hetkel oleme programmiga sealmaal, et koolijuhtide praktikaperiood organisatsioonis on läbi saanud ja nüüd ollakse tagasi koolielus. Suhtlus ja tugi mentori poolt igakülgselt jätkub, samuti on koolijuhtidel oma Fontese coach ning koos teiste programmis osalejatega toimuvad mitmed rühma(virtuaal)kohtumised, töötoad ja kovisioonid.

NULAsse laekus 89 ühiskonda muutvat ideed

06. aprill 2021

Ühiskondlikele algatustele mõeldud NULA inkubaatorisse laekus tänavu rekordilised 89 ideed. Mitmed pakutud lahendused puudutavad vaimse tervise toetamist, aga on ka ideid, kuidas vähendada järjekordi haiglate erakorralise meditsiini osakondades, võidelda küberkiusamise vastu või rääkida kaasa linnaruumi kujundamisel. Kümme parimat ideed, mida saab NULA inkubaatori toel edasi arendada, selguvad 26. aprilliks.

Anna-Kaisa Oidermaa: unistan, et meil oleks ühiskonnas piisavalt inimesi, kes oskavad üksteisele vaimse tervise esmaabi pakkuda

05. märts 2021

Heateo kommunikatsioonijuht Kärt Kaasik vestles MTÜ Peaasjad juhi Anna-Kaisa Oidermaaga päev enne, kui ta pälvis Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaidilt Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi. See on suur tunnustus nii Anna-Kaisale kui kogu Peaasjade meeskonna tänuväärt tööle – palju õnne! MTÜ Peaasjad on olnud Heateo Mõjufondi portfellis ühe aasta ning fond rahastab algatuse tegemisi ka sel aastal. Rääkisime Anna-Kaisaga laiemalt Peaasjade loomise loost ja selle vajadusest, eestlaste vaimsest tervisest ning suurtest ambitsioonidest. Head lugemist!

Vaata kõiki uudiseid