Menüü

Artur Taevere: koole ja õpetajaid tuleb toetada järjepidevalt

28. september 2022, Katrin Arvisto
Heateo Haridusfondi uue perioodi esimene toetus läks Eestis uudse Arengusammude programmi arendamiseks. Tegemist on Inglismaa õpetajate seas väga populaarse Steplabi platvormi spetsiaalselt Eesti õpetajate jaoks kohandatud versiooniga, mille juurutamist ja arendamist veab eest Artur Taevere. Intervjuus räägib Artur lähemalt nii Arengusammude sisust kui ka oma töistest tegemistest eri paigus üle maailma.

Millest koosnevad Arengusammud? Mida see programm annab alustavale, mida kogenud õpetajale?


Meie töövahendis on kirjeldatud mitusada väikest arengusammu, mis võimaldavad õpetajal uusi õpetamisoskusi samm-sammu haaval omandada või paremaks lihvida. Näiteks, kuidas uusi teemasid tutvustada, et see jääks õpilastele paremini meelde? Kuidas anda õpilastele täpset ja konkreetset tagasisidet, samas hoides klassis positiivset õhkkonda? Milliste praktiliste tegevustega toetada õpilaste õpioskusi? Arengusammude töövahend on mõeldud kasutamiseks õpetajale koos ühe kolleegi ehk õpipartneriga. Iga kahe nädala tagant toimub tunnivaatlus ning sellele järgneb analüüsikohtumine, kus õpipartner annab kasulikku tagasisidet. Samuti valitakse välja uus arengusamm, mille kasutamist õpetaja saab koos õpipartneriga ette valmistada.

Oleme seda nüüdseks testinud kümnes Eesti koolis. Alustavad õpetajad on saanud praktilist tuge erinevate õpetamisoskuste arendamisel, alates tunni planeerimisest kuni selleni, kuidas kontrollida õpitust arusaamist. Ka kogenud õpetajad on leidnud sellest endale kasulikku. Tartu Tamme Gümnaasiumi ajalooõpetaja Liia Vijand-Lind, kes on ise meisterõpetaja kvalifikatsiooniga, ütles toredasti, et ta on hakanud tänu meie töövahendile oma tunde uuest vaatenurgast analüüsima. Näiteks võtab Liia tundide planeerimisel rohkem arvesse seda, milliseid vigu tema õpilased kõige sagedamini teevad ja milliste teadmiste-oskuste omandamine on õpilastel osutunud kõige keerulisemaks.


Arengusammud kasvasid välja Steplabist, mis on Inglismaal õpetajate endi poolt loodud ja millel on tänaseks üle 60 000 aktiivse kasutaja. Kas ja kuidas erineb Arengusammude mudel Inglismaa omast?


Tallinna ja Tartu Ülikooli teadlased aitasid meil arengusammude sisu analüüsida ning toimetada, et need sobiks paremini Eesti konteksti. Näiteks kirjutasime juurde mitukümmend arengusammu õpioskuste toetamiseks. Samuti püüame aidata õpetajal luua klassis töist õpikeskkonda nii, et see ei pärsiks õppijate motivatsiooni. See on üsna erinev rõhuasetus, võrreldes enamiku Inglismaa koolidega. Samas on oluline mainida, et töövahendi ülesehitus ja suur osa arengusammudest on Inglismaaga sarnased. Steplabi loojate oskus kirjeldada erinevaid õpetamiskompetentse läbi pisikeste arengusammude on tõeliselt unikaalne ja väärtuslik.

Soovin rõhutada, et see töövahend on mõeldud konkreetse metoodika järgi kasutamiseks. See on selline pidev tsükkel, millesse kuuluvad tunnivaatlused, tagasiside, arengusammu valik, uue õpetamisoskuse ettenäitamine ja harjutamine. Inglise keeles nimetatakse seda instructional coaching. Haridusteadlased on leidnud, et sellel on tõestatud positiivne mõju õpetamisele ja õppimisele (Kraft, et al, 2018). Metoodika osas me ei pea seega jalgratast leiutama, saame toetuda oma eelkäijate õlgadele ja selle pinnalt edasi liikuda.


Eelmisel õppeaastal testisid 10 Eesti kooli Arengusammude (Steplab) platvormi. Milline on õpetajate tagasiside? Kuidas plaanite platvormi edasi arendada?


Mõned õpetajad olid tunnivaatluste osas esialgu natuke kartlikud, aga see möödus, kui nad said aru, et õpipartnerite mõte ei seisne nende kritiseerimises ega hinnangute andmises. Õpetajatele meeldis, et nad said oma õpipartneritelt kasulikku tagasisidet ja praktilisi nõuandeid, kuidas oma tunde paremini ette valmistada ning läbi viia. Pilootprojekti lõpus viisime läbi küsitluse kõigi osalejate seas - esindatud olid linna- ja maakoolid, eesti- ja venekeelse emakeelega õpetajad. Kõige tähelepanuväärsem tulemus oli see, et kõik õppejuhid soovisid koostööd jätkata ja oma koolis seda töövahendit edasi kasutada. Sellel õppeaastal paneme oma arendustegevustes kõige suuremat rõhku uutele näidetele. Mõte on selles, et lisaks arengusammudele, mis on sõnastatud väga lühidalt, oleks õpetajatel võimalik lugeda ka teiste õpetajate praktilisi kogemusi ja näiteid, kuidas neid samme on ellu viidud. Näiteks, millised arengusammud on osutunud kõige kasulikumaks ennastjuhtiva õppija toetamisel Eesti koolides. Kuidas need arengusammud on õpilasi mõjutanud oma õppimise planeerimisel, läbiviimisel ja selle mõtestamisel.


Õpetajaid toetavaid programme on Eestis veel - täienduskoolitused ülikoolide juures, Alustavat õpetajat toetav kool, kutseaasta programm - millist väärtust lisab sellele nimekirjale Arengusammude platvorm?


Meie töövahendi eripära on, et see võimaldab pakkuda õpetajale praktilist, sisulist tuge, mis lähtub konkreetselt just selle õpetaja ning tema õpilaste vajadustest. Õpetaja areng toimub väikeste sammude haaval. Iga uus arengusamm valitakse välja lähtuvalt tunnivaatlusest. Kogenud õpetajal on ilmselt endal üsna hea ettekujutus, milline arengusamm talle võiks kõige paremini sobida. Alustaval õpetajal on kasu sellest, kui tema õpipartner on rohkem suunav. Jah, alustaval õpetajal on võib-olla sada erinevat asja, mida ta võiks teisiti teha, aga mis on see üks asi, millest alustada? Sellised nõuanded on ülimalt väärtuslikud. Ehk kokkuvõttes - meie lahendus pakub õpetajale tuge, mis arvestab tema vajadusi. Kõik õpetajad teavad, kui oluline on see, et tunni sisu oleks õppijale mitte liiga keeruline, aga ka mitte liiga lihtne. Sama kehtib ka õpetajate puhul!


Milline on Arengusammude tulevikuvisioon? Millisel kohal Eesti hariduselus on programm 2025. aastaks?


Tulevikus võiks ju igal õpetajal olla keegi, kellega koos oma tööd sisuliselt analüüsida ning oma oskusi sammhaaval edasi arendada. Kindlasti oleks õpipartneritest kasu kõigile alustavatele õpetajatele, aga ka kogenud pedagoogidele, kes tahaksid enam õpilasteni jõuda, näiteks selles osas, millist tähelepanu pöörata õpiraskustega või andekatele õppijatele. Loodame, et aasta pärast on mõned koolid hakanud meie Arengusamme igapäevaselt kasutama. See võiks aimu anda ka teistele, kuidas need sammud Eesti koolikeskkonnas mõjuvad. Kolme aasta jooksul tahaksime jõuda õpetajateni umbes 100 koolis üle Eesti ning senisest paremini ära kasutada vanem- ja meisterõpetajate kogemusi, et toetada kõigi Eesti õpetajate professionaalset arengut. Kõige olulisemaks pean seejuures alustavate õpetajate toetamist, et need, kes kooli tulevad, saaksid võimalikult ruttu jalad alla ja et nad sooviksid ka kooli jääda.


Oled elanud mitu aastat Eestist eemal - millega oled vahepeal tegelenud? Kuidas sa Steplabini jõudsid?


Töötasin esmalt rahvusvahelise haridusorganisatsiooni Teach For All juhatuses, kuhu kuuluvad Noored Kooli ja tema sõsarorganisatsioonid üle maailma. Minu ülesanne oli luua meie õpetajatele ja koolijuhtidele üle maailma - USAs, Inglismaal, Indias, Hiinas ja paljudes teistes riikides - võimalusi teineteiselt õppida. Seejärel nõustasin koole kriitilise mõtlemise ning probleemilahendusoskuse teemadel, tehes eelkõige koostööd koolidega Eestis, Inglismaal ja Indias. Siis töötasin viis aastat Briti Nõukogus, kus minu kõige olulisem ülesanne oli aidata ellu viia uut riiklikku õppekava Horvaatias - kõigis 1400 koolis, rohkem kui 50 000 õpetajaga. Kogu selle perioodi suurim õppetund on minu jaoks olnud see, et koole ja õpetajaid tuleb toetada järjepidevalt, kui me soovime, et sellest oleks mingit reaalset kasu. Selles valdkonnas domineerib kahjuks projektipõhine tegevus, mille mõju on enamasti lühiajaline. Steplabi asutaja Josh Goodrichiga sain tuttavaks kaks aastat tagasi. Mind inspireeris, et Josh on oma tiimiga loonud lahenduse, mis võimaldab õpetajatel endil oma professionaalse arenguga tegeleda, kooli sees, igapäevase ja pikaajalise tegevusena. See ei sõltu ühestki projektist ning positiivsed tulemused nii õpetajate kui õpilaste jaoks on silmaga näha.


Kuidas paistab Eesti haridussüsteem distantsilt vaadatuna?


Meie koolisüsteemi tugevused on professionaalsus, stabiilsus ja autonoomia. See on suur väärtus, et poliitikud ei sekku liialt palju õppekava ja hindamise küsimustesse. Õpetajatel on palju vabadust, et oma tööd korraldada oma parima äranägemise järgi. Samal ajal on õpetajal ka suur vastutus ja intensiivne töö, aga töötasu ei ole sellele vastav. Isegi Tallinnas ja Tartus on raske uusi õpetajaid leida, rääkimata siis kaugematest piirkondadest.

Muret teeb, et paljudes Eesti piirkondades jäävad rohkem kui pooled lapsed põhiharidusega, mis piirab nende edasisi valikuid ja võimalusi. Me oleme väike riik ja inimesed on meie kõige suurem vara. Meil on vaja luua tingimused kõigi inimeste annete maksimaalseks rakendamiseks. See eeldab muuhulgas, et õpetajad tegelevad pidevalt oma teadmiste ja oskuste kaasajastamisega. Viimases TALISe uuringus selgus, et vaid 5% uuringus osalenud õpetajatest käib kolleegide tunde vaatlemas ja tagasisidestamas. Minu jaoks on see märk, et me jätame õpetaja oma töös üksi, meil on palju kasutamata potentsiaali.


Olid ligi 20 aastat tagasi Heateo Sihtasutuse loomise juures ja seejärel kuus aastat tegevjuhi rollis. Kas ja kuidas on Heategu sinu pilgu läbi praeguseks muutunud?


Mind rõõmustab see, et Heateo põhiväärtused on jäänud samaks, kuid tegevus on muutunud oluliselt mastaapsemaks. Pirkko on koos teiste heateolastega toonud meie sektorisse mõjufondi ja haridusfondi näol mitu miljonit eurot filantroopide raha. Lisaks veel tuhandeid tunde ekspertide tööd, kes nõustavad vabatahtlikena Heateo toetatud organisatsioone. Näiteid selle toetuse mõjust on palju: Uuskasutuskeskus on kasvanud üle-eestiliseks, KiVa programm on jõudnud enam kui 100 kooli ning tänu sellele on kiusamine oluliselt vähenenud, lisaks on mitmeid uusi ja põnevaid algatusi. Ma tunnen suurt rõõmu selle üle, et olen jõudnud pika ringiga Heateoni tagasi. See on vägev, et Heateo Sihtasutus on endiselt olemas ning et ta on sedavõrd elujõuline ja optimistlik.


NB! Kui oled õpetaja, õppejuht või koolijuht ja soovid Arengusammude platvormi oma koolis kasutusele võtta, siis lisainfot saab veebilehelt www.arengusammud.ee.

NULA starditoetuse saavad sellel aastal Digiõps ja Arusaamise agentuur

06. detsember 2022

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu kinnitas NULA ühiskondlike algatuste inkubaatori tänavused starditoetuse saajad. Seekord valiti lahenduste hulgast välja kaks parimat, kes kumbki saavad pea 25 000 eurose starditoetuse. Toetuse saajaid valiti juba seitsmendat korda.

Pagulaste kohanemist toetav Dan Prits: unistus Köömnega üle Eesti laieneda muutus tänu Heateo Mõjufondile käegakatsutavaks

23. november 2022

Viimased seitse aastat on Eesti rändesaldo olnud positiivne ehk siia on jõudnud igal aastal rohkem inimesi kui siit lahkunud. On ilmne, et selle aasta rändestatistikas kajastub suur hüpe Ukraina sõja eest pagenud inimestest, kuid Eestisse tullakse jätkuvalt ka mujalt. Võtmeküsimus on, kuidas aidata sisserändajail siin omale võimalikult kiiresti keel suhu ja jalad alla saada, et mitte muutuda koormaks sotsiaalsüsteemile. Praegu Tartus tegutsev sotsiaalne ettevõte Köömen just selle eesmärgi nimel tegutsebki. Heateo Mõjufond otsustas toetada Köömne tegevuse laienemist Tallinnasse ja sellega seoses palusime ettevõtte asutajalt Dan Pritsilt intervjuu, et teda ja tema missiooni Heateo kogukonnale lähemalt tutvustada.

Tippettevõtted võtavad enda juurde praktikale järgmised 13 haridusjuhti

21. november 2022

Eesti suuremad pangad ja tehnoloogiaettevõtted võtavad enda juurde pikale praktikale 13 haridusjuhti üle Eesti, et nad saaksid uusi teadmisi ja ideid, kuidas veel paremini oma kooli juhtida. Seekordsete praktikantide seas on nii koolijuhte kui õppejuhte Tallinna linna, Tartu linna ja riigikoolidest, esmakordselt saadab oma koolijuhi praktikale Lääne-Harju vald. Praktikaettevõtete ringi lisandub kinnisvara korrashoidu ja tugiteenuseid pakkuv SOL Eesti.

Vaata kõiki uudiseid