Menüü

Mõtted SOS Lasteküla konverentsilt „Aita last – mõtetest tegudeni“

21. september 2015, anna.lindpere
Konverentsilt koju jalutades hakkas mu peas idanema mõte, et kas üks järgmisi SIB (ühiskondliku mõju osakud) projekti kandidaate Eestis ei võiks olla asenduskodude (vana nimega lastekodud) lõplik reorganiseerimine. 

Lihtsamalt väljendudes oleks eesmärk selline: kõik vahetustega tööl käivate kasvatajatega töötavad lastekodud on aastaks x muudetud pereemaga või perevanematega („tööl“ 24h päevas, 365 päeva aastas) mõnusateks kodudeks. Toon probleemi käsitluse väga lihtsustatuna, et mõttega saaksid kaasa tulla eri eluvaldkondade inimesed.


Mõte tuli sellest, et päeval, mil käis Eestis kogemusi jagamas kogenud mõjuinvesteeringute ekspert Emilie Goodall, toimus SOS Lasteküla Eesti aastakonverents. Ühte saali olid kokku kogunenud erinevate valdkondade mõtteliidrid, et mõjukat osa ühiskonda diskussiooni kaasates käivitada täiesti uued arengud asenduskodude laste elus. Võib-olla on nende kahe ürituse ühel päeval toimumine märk sellest, et üks veidi pidurduma jäänud probleem ühiskonnas vajaks lahenduseks väga uuenduslikku mudelit? Niisiis, hüpoteetiliselt on meil olemas kolm osapoolt: SOS Lasteküla Eesti Ühing, kes on perepõhiste asenduskodude „maaletooja“ ning ühiskonnas suurt mõju omav organisatsioon; teiseks riik, kelle tegevussuunad näitavad, et soov on täpselt samas suunas liikuda ning kolmandaks erasektor, mitmed ettevõtjad, kes otsivad täna võimalusi laste toetamise valdkonnas mõjukaid investeeringuid teha.


Mõtleme edasi, mida SIB lihtsas keeles tähendab:

1.     Eraettevõtja investeerib pikaajaliselt raha MTÜ-sse, kes on suuteline kindla ühiskondliku probleemi lahendama.

2.     Riik on algatuse oluline osapool, sest tal on ressurssi, ekspertiisi ning ta mõjutab probleemvaldkondi puudutavaid poliitikaid.

3.     MTÜ teostab projekti. Kui MTÜ näitab, et on probleemi lahendanud ja tulemusega on rahul nii riik kui erainvestor, siis tasub riik varasemalt kokkulepitud mahus investeeringu (pluss intressid) investorile tagasi. Võimalikud on erinevad lahendused: erasektor ja riik võivad  investeeringu eest lõplikult tasuda ka 50:50 või muul kokkulepitud moel.

4.     Kui projekt õnnestub, võidavad kõik: investor elab paremas ja tervemas ühiskonnas, riik on saanud probleemile efektiivse lahenduse, MTÜ on enda potentsiaali rakendanud. Kui projekt ei õnnestu, lepib investor raha kaotamisega.


Jõudsin nende mõteteni kuulates konverentsil ettevõtjate Andres Lemberi ja Joakim Heleniuse ettekandeid. Mõlemast ettekandest jäi kõlama mõte, et investeering, mille ettevõte teeb heategevusse, peab jõudma suurt mõju loovasse, efektiivsesse ja läbipaistvalt juhitud organisatsiooni. Aktsioonid ei tohiks olla ühekordsed, vaid pikaajalist mõju loovad. Väga oluline on teada/uurida milliste probleemide lahendamises suudab olla efektiivsem lahendaja riik, milliste puhul hästi juhitud MTÜ. Teatavasti on Eestis peagi käivitumas esimene SIB projekt, mille sihtgrupiks on alaealised õigusrikkujad.


Mõte sai nüüd õhku visatud.

Aitäh konverentsi korraldajatele!



Heateo Mõjufond toetab kiusamisvastast võitlust koolides

28. august 2018

Heateo Sihtasutuse loodud Eesti esimene mõjufond toetab alates sügisest Kiusamisvaba Kooli arengut. Algaval õppeaastal toetatakse Kiusamisvaba kooli tegevust 40 000 euroga. Fondi kogumaht on 500 000 eurot. Foto: Iris Kivisalu

Ma armastan aidata annetuskeskkond kutsus eestlasi sel suvel oma aega annetama

28. august 2018

10 aastat tagasi lõi Heategu koos Swedbankiga  „Ma armastan aidata“ annetuskeskkonna. Suure juubeli tähistamiseks kutsusime inimesi sel suvel annetama oma aega ja minema vabatahtlikuks mõne Eesti vabaühenduse juurde. Et asi suurelt ette võtta, siis kogusime kokku 100 erinevat võimalust, kuhu vabatahtlikuks minna, projekte oli väga erinevatest valdkondadest ning appi sai minna nii jõu kui nõuga.

Triin Toomesaar: Kiusamine mõjutab koolis kõiki

28. august 2018

Kiusamise ohvriks langeb uuringute andmetel iga viies õpilane Eestis. Kiusamise vähendamise nimel tegutsevad meie koolides ja lasteaedades mitmed programmid, millest ühte veab sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. Kiusamisvaba Kool tegutseb juba kuuendat aastat missiooniga muuta Eesti koolid kiusuvabaks. Täna tuli välja uudis, et Heateo Mõjufond toetab Kiusamisvaba Kooli algatust järgmisel õppeaastal 40 000 euroga, selleks, et Turu Ülikoolis välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine KiVa programm jõuaks enamate koolideni ning et sihtasutus saaks selle laienemise käigus jätkusuutlikult areneda ja kvaliteeti hoida. Vestlesime Triinuga kiusamisest ja selle vähendamisest ning organisatsiooni edasistest plaanidest Mõjufondi toel.

Vaata kõiki uudiseid