Ühiskondliku mõju osakud
Mis need on?
Ühiskondliku mõju osakute (ingl Social Impact Bond ehk SIB) näol on tegemist uudse investeerimismudeliga, mille eesmärgiks on tõsta ühiskondlike probleemide lahendamise tulemlikkust. Osakute mudel võimaldab erakapitali toel katsetada ja edu korral välja vahetada riigi poolt pakutavaid teenuseid, parandades seeläbi nii teenuste kvaliteeti ja mõju kui ka hoides edaspidi märkimisväärselt kokku riigi raha. Mudeli eduka rakendamise korral on tulemuseks rohkem abisaajaid, vähenenud ühiskondlik probleem, kasumlik investeering rahastajale ning võimekam vabaühendus.
Kuidas ühiskondliku mõju osakute mudel toimib?
- Investorid rahastavad vabaühendust, kellel on mõjus lähenemine probleemi lahendamiseks.
- Vabaühendus rakendab sekkumist kokkulepitud aja jooksul.
- Riik tasub investorile alginvesteeringu koos intressiga, kui vabaühenduse lähenemine saavutab paremaid tulemusi kui senine riiklik sekkumine.
- Väljamaksed investoritele tehakse vaid siis, kui sõltumatu hindaja on kokkulepitud tulemuste ja mõju saavutamise kinnitanud.
Suurbritannia näide
Maailma esimene SIB käivitati 2010. aastal Suurbritannia justiitsminiseeriumi ja Social Finance’i koostööl.
Eesmärgiks seati vähendada lühiajaliselt kinnipeetavate uute korduvrikkumiste arvu 12 kuud peale vabanemist vähemalt 7,5% võrreldes kontrollgrupiga. Social Finance kogus 17 erinevalt investorilt 5 miljonit naelsterlingilt, et rahastada kuue aasta jooksul mitmest organisatsioonist koosnevat konsortsiumi, kes töötasid 3000 Peterborough vanglast vabanenud vangiga. Programmi
raames toetati osalejaid püsiva elukoha ja töökoha leidmisel, pakuti narkootikumide- ja alkoholi võõrutusravi ning psühholoogilist nõustamist ja tugiteenuseid lapsevanemaks olemisel.Osapooled leppisid kokku, et kui tulemus saavutatakse, siis riik maksab investoritele oma algse investeeringu kuni 13% intressiga aastas kaheksa aasta jooksul tagasi.
2014. aasta suvel avalikustati esimese etapi tulemused - lühiajalise vanglakaristuse saanud vangide retsidiivsus vähenes tänu uuele sekkumisele 8,6%. Lõplikud tulemused selguvad 2016. aastal.
Maailma esimene SIB käivitati 2010. aastal Suurbritannia justiitsminiseeriumi ja Social Finance’i koostööl.
Eesmärgiks seati vähendada lühiajaliselt kinnipeetavate uute korduvrikkumiste arvu 12 kuud peale vabanemist vähemalt 7,5% võrreldes kontrollgrupiga. Social Finance kogus 17 erinevalt investorilt 5 miljonit naelsterlingilt, et rahastada kuue aasta jooksul mitmest organisatsioonist koosnevat konsortsiumi, kes töötasid 3000 Peterborough vanglast vabanenud vangiga. Programmi
raames toetati osalejaid püsiva elukoha ja töökoha leidmisel, pakuti narkootikumide- ja alkoholi võõrutusravi ning psühholoogilist nõustamist ja tugiteenuseid lapsevanemaks olemisel.Osapooled leppisid kokku, et kui tulemus saavutatakse, siis riik maksab investoritele oma algse investeeringu kuni 13% intressiga aastas kaheksa aasta jooksul tagasi.
2014. aasta suvel avalikustati esimese etapi tulemused - lühiajalise vanglakaristuse saanud vangide retsidiivsus vähenes tänu uuele sekkumisele 8,6%. Lõplikud tulemused selguvad 2016. aastal.
Hollandi näide
2013. aastal investeerisid Hollandis pank ABN Amro ja filantroopiafond Start Foundation 680 000 eurot Buzzinezzclub programmi, mille abil lahendatakse noorte töötuse probleemi. Programmi eesmärk on tõsta riskinoorte enesekindlust ja võimekust tööturule siseneda inspireerivate koolituste, coachingu ja ligipääsu kaudu ettevõtete võrgustikule.
Tänaseks on projekt poole peal - 80 noort on programmi läbinud ning üle poole nendest ei ole enam sotsiaaltoetuse saajate nimekirjas. 21 programmi läbinutest on tänaseks saanud töökoha, 19 noort on naasenud tagasi kooli ning 7 noort on alustanud ettevõtlusega.
Mida rohkem noori on programmi lõpuks tööle saanud või jätkab kooliteed, seda rohkem on võimalik investoritel teenida. Rotterdami omavalitsus maksab investoritele tekkinud kulusäästu pealt (töötutoetuse ärajäämine, tulud sotsiaalmaksust ja tulumaksust) intressi kuni 12% aastas nelja aasta jooksul. Kuna esimene kohort on juba niivõrd edukas olnud, siis kavatseb omavalitsus Buzzinezzclubiga järgmise SIBi käivitada.
2013. aastal investeerisid Hollandis pank ABN Amro ja filantroopiafond Start Foundation 680 000 eurot Buzzinezzclub programmi, mille abil lahendatakse noorte töötuse probleemi. Programmi eesmärk on tõsta riskinoorte enesekindlust ja võimekust tööturule siseneda inspireerivate koolituste, coachingu ja ligipääsu kaudu ettevõtete võrgustikule.
Tänaseks on projekt poole peal - 80 noort on programmi läbinud ning üle poole nendest ei ole enam sotsiaaltoetuse saajate nimekirjas. 21 programmi läbinutest on tänaseks saanud töökoha, 19 noort on naasenud tagasi kooli ning 7 noort on alustanud ettevõtlusega.
Mida rohkem noori on programmi lõpuks tööle saanud või jätkab kooliteed, seda rohkem on võimalik investoritel teenida. Rotterdami omavalitsus maksab investoritele tekkinud kulusäästu pealt (töötutoetuse ärajäämine, tulud sotsiaalmaksust ja tulumaksust) intressi kuni 12% aastas nelja aasta jooksul. Kuna esimene kohort on juba niivõrd edukas olnud, siis kavatseb omavalitsus Buzzinezzclubiga järgmise SIBi käivitada.
Tänaseks on maailmas kokku käivitatud ligi 50 ühiskondliku mõju osaku mudeli, nendest suurem osa Suurbritannias ja Ameerikas. Samuti on mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid käivitanud esimesed ühiskondliku mõju osakute projektid, sh Soome, Holland, Belgia, Saksamaa ja Portugal. Lisaks Eestile on käivitamisel veel umbes 100 ühiskondliku mõju osakute mudelit üle maailma.
Eesti mudel
2014. aastal asus Heateo Sihtasutus koos oma partneritega läbi viima teostatavus- ja tasuvusuuringut Eesti esimese ühiskondliku mõju osakute mudeli käivitamiseks. Aastase projekti käigus kaardistati Eesti avaliku sektori, investorite ja vabaühenduste valmisolek uudse investeerimismudeli rakendamiseks ning töötati välja esimese mudeli mõju-, finants- ja õiguslik raamistik. Teostatavus- ja tasuvusuuringuga on tehtud oluline eeltöö Eesti esimese ühiskondliku mõju osaku käivitamiseks, mudeli reaalne käivitamine vajab aga täiendavaid jõupingutusi kõikidelt huvitatud osapooltelt.
Valdkond
Ühiskondliku mõju osakute mudelit on maailmas rakendatud väga erinevate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks sh näiteks haavatavate gruppide tööhõive tõstmine; kodutute rehabiliteerimine; haridusliku mahajäämusega laste järeleaitamine jne. Samas ei ole aga kõik sotsiaalsed probleemid ühiskondliku mõju osakute abil lahendatavad. Probleemvaldkonna valikul tuleb lähtuda mitmetest kriteeriumitest, sh näiteks valdkonda kirjeldavate andmete ja näitajate olemasolu, senisest mõjumaka sekkumise olemasolu, edukalt rakendatud uue sekkumise puhul tekib riigile kokkuhoid jne.
Kaardistuse tulemusel jõuti järeldusele, et esimese SIBi käivitamiseks on kõige sobilikum valdkond alaealiste õigusrikkumiste vähendamine. Õigusrikkujatele kohaldatakse Eestis erinevaid mõjutusvahendeid, näiteks suunatakse ühiskondlikult kasulikule tööle, rehabilitatsiooni teenustele, erinevatesse sotsiaalprogrammidesse, eriklassidesse. Raskemale sihtgrupile on hariduse omandamiseks loodud erikoolid. Samas satub alaealiste komisjoni iga aasta pea poolteist tuhat noort, kellest pooled on korduvrikkujad. Suur hulk erikoolist lahkunud noortest paneb aga endiselt toime süütegusid. Spetsialistide hinnangul on Eestis vajadus efektiivsemate mõjutusvahendite järele, mis tulemuslikumalt noorte käitumist mõjutaks.
Praxise koostatud probleemivaldkonna analüüsi saad lähemalt lugeda siit.
Ühiskondliku mõju osakute mudelit on maailmas rakendatud väga erinevate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks sh näiteks haavatavate gruppide tööhõive tõstmine; kodutute rehabiliteerimine; haridusliku mahajäämusega laste järeleaitamine jne. Samas ei ole aga kõik sotsiaalsed probleemid ühiskondliku mõju osakute abil lahendatavad. Probleemvaldkonna valikul tuleb lähtuda mitmetest kriteeriumitest, sh näiteks valdkonda kirjeldavate andmete ja näitajate olemasolu, senisest mõjumaka sekkumise olemasolu, edukalt rakendatud uue sekkumise puhul tekib riigile kokkuhoid jne.
Kaardistuse tulemusel jõuti järeldusele, et esimese SIBi käivitamiseks on kõige sobilikum valdkond alaealiste õigusrikkumiste vähendamine. Õigusrikkujatele kohaldatakse Eestis erinevaid mõjutusvahendeid, näiteks suunatakse ühiskondlikult kasulikule tööle, rehabilitatsiooni teenustele, erinevatesse sotsiaalprogrammidesse, eriklassidesse. Raskemale sihtgrupile on hariduse omandamiseks loodud erikoolid. Samas satub alaealiste komisjoni iga aasta pea poolteist tuhat noort, kellest pooled on korduvrikkujad. Suur hulk erikoolist lahkunud noortest paneb aga endiselt toime süütegusid. Spetsialistide hinnangul on Eestis vajadus efektiivsemate mõjutusvahendite järele, mis tulemuslikumalt noorte käitumist mõjutaks.
Praxise koostatud probleemivaldkonna analüüsi saad lähemalt lugeda siit.
Sekkumine
Mudeli raames rakendatav sekkumine peab olema tulemuslikum seni kasutusel olevatest lahendusest. See tähendab, et teatakse, kuidas mudel töötab, kui hästi see töötab ja kuidas seda kohandada ning kasutusele võtta.
Kaardistuse tulemusena selgus, et üheks potentsiaalseks sekkumiseks esimese SIBi kontekstis on ART (ingl Aggression Replacement Training) programm. ART on kognitiiv-käitumuslik sekkumisprogramm, mis treenib sotsiaalseid oskuseid, viha ohjamist ja probleemilahendamise oskuseid ning eetiliste valikute tegemist. ART-i peamiseks sihtrühmaks on lapsed ja noored, kuid seda on rakendatud ka täiskasvanutele. Programmi viiakse läbi grupitööna, mida juhib kaks treenerit. Praktiline treeningprogramm toimub 10 järjestikuse nädala jooksul, kus igal nädalal (kokku 3 tundi) eelnimetatud oskusi treenitakse. Rahvusvaheline praktika on grupi suuruse osas sõltuvalt noorte taustast 6-10 osalejat.
USA-s on ART üks tõenduspõhistest programmidest, sh otseselt seoses noorte retsidiivsuse vähendamisega. Mitmetes teistes riikides (nt Norra, Venemaa) on ART teadmispõhine programm. Nimetatud maades on uuringud keskendunud noortele avaldatava vahetu mõju hindamisele (hoiakud-oskused, käitumismustrid).
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku koostatud ülevaadet ART programmi tulemuslikkusest ja mõju hindamise raamistikust saad lugeda siit.
Mudeli raames rakendatav sekkumine peab olema tulemuslikum seni kasutusel olevatest lahendusest. See tähendab, et teatakse, kuidas mudel töötab, kui hästi see töötab ja kuidas seda kohandada ning kasutusele võtta.
Kaardistuse tulemusena selgus, et üheks potentsiaalseks sekkumiseks esimese SIBi kontekstis on ART (ingl Aggression Replacement Training) programm. ART on kognitiiv-käitumuslik sekkumisprogramm, mis treenib sotsiaalseid oskuseid, viha ohjamist ja probleemilahendamise oskuseid ning eetiliste valikute tegemist. ART-i peamiseks sihtrühmaks on lapsed ja noored, kuid seda on rakendatud ka täiskasvanutele. Programmi viiakse läbi grupitööna, mida juhib kaks treenerit. Praktiline treeningprogramm toimub 10 järjestikuse nädala jooksul, kus igal nädalal (kokku 3 tundi) eelnimetatud oskusi treenitakse. Rahvusvaheline praktika on grupi suuruse osas sõltuvalt noorte taustast 6-10 osalejat.
USA-s on ART üks tõenduspõhistest programmidest, sh otseselt seoses noorte retsidiivsuse vähendamisega. Mitmetes teistes riikides (nt Norra, Venemaa) on ART teadmispõhine programm. Nimetatud maades on uuringud keskendunud noortele avaldatava vahetu mõju hindamisele (hoiakud-oskused, käitumismustrid).
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku koostatud ülevaadet ART programmi tulemuslikkusest ja mõju hindamise raamistikust saad lugeda siit.
Kulud riigile
Ühiskondliku osakute mudeli loogika kohaselt tasub tellija teenuse eest siis, kui uus sekkumine on olnud mõjusam kui seni pakutav riiklik teenus ja riigile tekib selle arvelt kulusääst.
Riigi otseste kulude kaardistamise tulemusena selgus, et alealiste õigusrikkujatega seotud riigi kulud on aastas ca 13,7 miljonit eurot, sh on suurimateks kuluartikliteks süüteo tuvastamise ja uurimisekulu (uurija) ning ohvrile tekitatud kahjud.
Teostatud tasuvusuanalüüs tõi välja, et kui ART programmis osalejate süütegude arv on aasta pärast programmi lõppu vähenenud 22% või poolteist aastat pärast programmi lõppu vähenenud 16%, siis on riigi kulud ja tulud tasakaalus. Nende numbrite ületamisel tekib riigile täiendav kulusääst.
Analüüsis ei ole arvesse võetud noore õigusrikkuja heale teele juhtimisega kaasnevate pikaajaliste tulude või mittejuhtimisega kaasnevate pikaajaliste kuludega. Eluea kuludega seoses juhtub musta stsenaariumi puhul see, et noor sooritab ühe või mitu süütegu aastas, satub erikooli, pärast seda täiskasvanute vanglasse ning ei pruugi sealt vabanedes tööd leida ja jätkab nõiaringis. Kui noor nõiaringist tänu sekkumisele väljub, siis võimalikud kulud riigile jäävad ära ning pikas perspektiivis hakkab noor tööjõuturule jõudes riigile maksutulusid genereerima.
See tähendab, et eluea kulusid arvestades võivad riigile olla tasuvad ka need stsenaariumid, mil süütegude vähenemine ART programmi tulemusel jääb alla nimetatud näitajaid.
PwC teostatud tasuvusanalüüsiga saad tutvuda siin.
Ühiskondliku osakute mudeli loogika kohaselt tasub tellija teenuse eest siis, kui uus sekkumine on olnud mõjusam kui seni pakutav riiklik teenus ja riigile tekib selle arvelt kulusääst.
Riigi otseste kulude kaardistamise tulemusena selgus, et alealiste õigusrikkujatega seotud riigi kulud on aastas ca 13,7 miljonit eurot, sh on suurimateks kuluartikliteks süüteo tuvastamise ja uurimisekulu (uurija) ning ohvrile tekitatud kahjud.
Teostatud tasuvusuanalüüs tõi välja, et kui ART programmis osalejate süütegude arv on aasta pärast programmi lõppu vähenenud 22% või poolteist aastat pärast programmi lõppu vähenenud 16%, siis on riigi kulud ja tulud tasakaalus. Nende numbrite ületamisel tekib riigile täiendav kulusääst.
Analüüsis ei ole arvesse võetud noore õigusrikkuja heale teele juhtimisega kaasnevate pikaajaliste tulude või mittejuhtimisega kaasnevate pikaajaliste kuludega. Eluea kuludega seoses juhtub musta stsenaariumi puhul see, et noor sooritab ühe või mitu süütegu aastas, satub erikooli, pärast seda täiskasvanute vanglasse ning ei pruugi sealt vabanedes tööd leida ja jätkab nõiaringis. Kui noor nõiaringist tänu sekkumisele väljub, siis võimalikud kulud riigile jäävad ära ning pikas perspektiivis hakkab noor tööjõuturule jõudes riigile maksutulusid genereerima.
See tähendab, et eluea kulusid arvestades võivad riigile olla tasuvad ka need stsenaariumid, mil süütegude vähenemine ART programmi tulemusel jääb alla nimetatud näitajaid.
PwC teostatud tasuvusanalüüsiga saad tutvuda siin.
Õiguslik raamistik
Esimese ühiskondliku mõju osakute mudeli käivitamiseks Eestis tuleks riigil läbi viia riigihange, mille raames sõlmitakse eduka pakkujaga tulemustasul põhinev leping.
Eesti konteksti ja osapoolte valmisolekut arvestades oleks optimaalne riigihankel pakkumiseks luua eriotstarbeline keha. Eriotstarbelise keha juriidiliseks vormiks oleks mittetulundusühing, mille eesmärk ja ülesanne on tegutseda projektis vahendajana, kes seob omavahel ülejäänud projekti osapooled, sõlmib projekti elluviimiseks vajalikud lepingud ning tegutseb projekti sisulise juhi ja koordineerija rollis.
Juhul, kui selline mittetulundusühing osutub riigi poolt välja kuulutatud riigihankel edukaks, sõlmib riik ehk tellija temaga ühiskondliku mõju osakute elluviimiseks lepingu. Vahendaja omakorda sõlmib projekti elluviimiseks:
a) laenulepingud investoritega projekti esialgse finantseeringu saamiseks,
b) lepingud teenusepakkuja(te)ga, kes asuks(id) kokkulepitud sekkumist reaalselt ellu viima,
c) koos tellijaga lepingu sõltumatu hindajaga, kes hindab ja kontrollib kokku lepitud tulemuste saavutamist ning tellija poolt tulemustasu väljamaksmise kohustuse eelduste täitmist.
Finantseeringu kaasamise viisi valik sõltub konkreetsest ühiskondliku mõju osaku projektist (sh rahastuse saaja juriidilisest vormist) ning investorite eelistustest (mh sellest, kui suurel määral soovivad investorid ühiskondliku mõju osakute projektis kaasatud olla). Pilootprojekti elluviimiseks on valitud erasektori finantseerijatelt rahastuse kaasamine laenudena, kui valitud õiguslikule raamistikule sobivaim ja praktiliselt lihtsaim rahastusviis. Sõltuvalt tulevaste projektide struktuurist ning projektis osalejate eelistustest võib rahastuse kaasamisel kaaluda ka konverteeritava laenu, vahetusvõlakirja, optsiooni või osaluse andmise kasutamist.
Esimese ühiskondliku mõju osakute mudeli käivitamiseks Eestis tuleks riigil läbi viia riigihange, mille raames sõlmitakse eduka pakkujaga tulemustasul põhinev leping.
Eesti konteksti ja osapoolte valmisolekut arvestades oleks optimaalne riigihankel pakkumiseks luua eriotstarbeline keha. Eriotstarbelise keha juriidiliseks vormiks oleks mittetulundusühing, mille eesmärk ja ülesanne on tegutseda projektis vahendajana, kes seob omavahel ülejäänud projekti osapooled, sõlmib projekti elluviimiseks vajalikud lepingud ning tegutseb projekti sisulise juhi ja koordineerija rollis.
Juhul, kui selline mittetulundusühing osutub riigi poolt välja kuulutatud riigihankel edukaks, sõlmib riik ehk tellija temaga ühiskondliku mõju osakute elluviimiseks lepingu. Vahendaja omakorda sõlmib projekti elluviimiseks:
a) laenulepingud investoritega projekti esialgse finantseeringu saamiseks,
b) lepingud teenusepakkuja(te)ga, kes asuks(id) kokkulepitud sekkumist reaalselt ellu viima,
c) koos tellijaga lepingu sõltumatu hindajaga, kes hindab ja kontrollib kokku lepitud tulemuste saavutamist ning tellija poolt tulemustasu väljamaksmise kohustuse eelduste täitmist.
Finantseeringu kaasamise viisi valik sõltub konkreetsest ühiskondliku mõju osaku projektist (sh rahastuse saaja juriidilisest vormist) ning investorite eelistustest (mh sellest, kui suurel määral soovivad investorid ühiskondliku mõju osakute projektis kaasatud olla). Pilootprojekti elluviimiseks on valitud erasektori finantseerijatelt rahastuse kaasamine laenudena, kui valitud õiguslikule raamistikule sobivaim ja praktiliselt lihtsaim rahastusviis. Sõltuvalt tulevaste projektide struktuurist ning projektis osalejate eelistustest võib rahastuse kaasamisel kaaluda ka konverteeritava laenu, vahetusvõlakirja, optsiooni või osaluse andmise kasutamist.
SIBist meedias
- Täiesti uutmoodi viis raha teenimiseks – mõjuinvesteering! Director 11.2015
- Uus investeerimistoode – heategu, Äripäev 22.09.2015
- Heategevus või äri? Erainvestorid loodavad noorte kuritegevuse vähendamiselt kasumit, Eesti Päevaleht 19.08.2015
- Uudne võimalus vaba raha investeerimiseks: saab teha Eestile head lootes teenida kasumit, Eesti Päevaleht 30.09.2014
Heateo SIBi uudised
- Õppetunnid teekonnal Eesti esimese SIB mudelini 07.03.2016
- Maailmapank käivitab ühiskondliku mõju osakute mudeli Palestiinas 22.02.2016
- Social Finance käivitab USA-s kaks uut SIBi vanemluse teemal 18.02.2016
- Rotterdami SIB on näidanud üle ootuste häid tulemusi 14.02.2016
- Maailma esimese SIBi õpikohad 01.02.2016
- Mõtteid mõjuinvesteeringute inspiratsioonihommikult 17.09.2015
Teostatud analüüsid ja ülevaated
Teostatavusanalüüs ühiskondliku mõju osakute rakendamiseks Eestis, Heateo Sihtasutus 2015
Ühiskondliku mõju osakute tasuvusanalüüs ART programmi rakendamisel, PricewaterhouseCoopers 2015
Ülevaade ART programmi tulemuslikkusest ja mõju hindamise raamistikust, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik 2015
Ühiskondliku mõju osakute võimalike probleemvaldkondade analüüs, Poliitikauuringute Keskus Praxis 2015
Teostatavusanalüüs ühiskondliku mõju osakute rakendamiseks Eestis, Heateo Sihtasutus 2015
Ühiskondliku mõju osakute tasuvusanalüüs ART programmi rakendamisel, PricewaterhouseCoopers 2015
Ülevaade ART programmi tulemuslikkusest ja mõju hindamise raamistikust, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik 2015
Ühiskondliku mõju osakute võimalike probleemvaldkondade analüüs, Poliitikauuringute Keskus Praxis 2015
Rohkem infot
Mõjuinvesteeringute valdkonna ja SIBide eestvedajad
Tule löö kaasa!
Ja aita käivitada esimene SIB Eestis
SIBi käivitamine sünnib erinevate sektorite koostööl ja oma valdkonna professionaalide abil. Soovid esimese SIBi käivitamist Eestis toetada know-how või finantsidega? Oled huvitatud uurimistöö tegemisest SIBi temaatikal? Või on Sul hoopis idee lahendusest, mida SIBi abil skaleerida? Siis võta ühendust pirkko@heategu.ee.
Teostatavusanalüüsi toetasid:
Analüüse aitasid teostada:
Kaasamõtlejad
Kirsti Akkermann, Pål Christian Bergstrøm, Triin Edovald, Velli Ehasalu, Francois de Borchgrave, Knut Gundersen, Ahti Heinla, Rando Härginen, Katrin Isotamm, Tarmo Jüristo, Heidi Kakko, Ly Kasvandik, Martin Kodar, Anniki Lai, Kai Liiva, Külli Lilleorg, Anna Markina, Allan Marnot, Elise Nikonov, Kati Nikopensius, Antti Perli, Pille Soome, Kaire Tamm, Vaiko Tammeväli, Brit Tammiste, Gunnar Toomemets, Kristiina Treial, Aire Trummal, Magnus Urb, Margus Uudam, Kaido Veske, Taavi Veskimägi, Signe Viimsalu ja ühiskondliku mõju osakute idee maaletoojad Kaarel ja Risto Oja.
Täname
Advokaadibüroo Aivar Pilv
Advokaadibüroo Hedman Partners
Advokaadibüroo Sorainen
Advokaadibüroo Stibbe
BaltCap
Eesti Töötukassa
Estonian Business Angels Network
European Venture Philanthropy Association
Finance Estonia
Justiitsministeerium
Kodanikuühiskonna Sihtkapital
KOIS Invest
Kuriteoennetuse SA
Rahandusministeerium
RuaCrew MTÜ
Siseministeerium
SmartCap
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalministeerium
Swedbank
Tervise Arengu Instituut
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
Öökull MTÜ
Advokaadibüroo Hedman Partners
Advokaadibüroo Sorainen
Advokaadibüroo Stibbe
BaltCap
Eesti Töötukassa
Estonian Business Angels Network
European Venture Philanthropy Association
Finance Estonia
Justiitsministeerium
Kodanikuühiskonna Sihtkapital
KOIS Invest
Kuriteoennetuse SA
Rahandusministeerium
RuaCrew MTÜ
Siseministeerium
SmartCap
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalministeerium
Swedbank
Tervise Arengu Instituut
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
Öökull MTÜ