Menüü

Mõtted SOS Lasteküla konverentsilt „Aita last – mõtetest tegudeni“

21. september 2015, anna.lindpere
Konverentsilt koju jalutades hakkas mu peas idanema mõte, et kas üks järgmisi SIB (ühiskondliku mõju osakud) projekti kandidaate Eestis ei võiks olla asenduskodude (vana nimega lastekodud) lõplik reorganiseerimine. 

Lihtsamalt väljendudes oleks eesmärk selline: kõik vahetustega tööl käivate kasvatajatega töötavad lastekodud on aastaks x muudetud pereemaga või perevanematega („tööl“ 24h päevas, 365 päeva aastas) mõnusateks kodudeks. Toon probleemi käsitluse väga lihtsustatuna, et mõttega saaksid kaasa tulla eri eluvaldkondade inimesed.


Mõte tuli sellest, et päeval, mil käis Eestis kogemusi jagamas kogenud mõjuinvesteeringute ekspert Emilie Goodall, toimus SOS Lasteküla Eesti aastakonverents. Ühte saali olid kokku kogunenud erinevate valdkondade mõtteliidrid, et mõjukat osa ühiskonda diskussiooni kaasates käivitada täiesti uued arengud asenduskodude laste elus. Võib-olla on nende kahe ürituse ühel päeval toimumine märk sellest, et üks veidi pidurduma jäänud probleem ühiskonnas vajaks lahenduseks väga uuenduslikku mudelit? Niisiis, hüpoteetiliselt on meil olemas kolm osapoolt: SOS Lasteküla Eesti Ühing, kes on perepõhiste asenduskodude „maaletooja“ ning ühiskonnas suurt mõju omav organisatsioon; teiseks riik, kelle tegevussuunad näitavad, et soov on täpselt samas suunas liikuda ning kolmandaks erasektor, mitmed ettevõtjad, kes otsivad täna võimalusi laste toetamise valdkonnas mõjukaid investeeringuid teha.


Mõtleme edasi, mida SIB lihtsas keeles tähendab:

1.     Eraettevõtja investeerib pikaajaliselt raha MTÜ-sse, kes on suuteline kindla ühiskondliku probleemi lahendama.

2.     Riik on algatuse oluline osapool, sest tal on ressurssi, ekspertiisi ning ta mõjutab probleemvaldkondi puudutavaid poliitikaid.

3.     MTÜ teostab projekti. Kui MTÜ näitab, et on probleemi lahendanud ja tulemusega on rahul nii riik kui erainvestor, siis tasub riik varasemalt kokkulepitud mahus investeeringu (pluss intressid) investorile tagasi. Võimalikud on erinevad lahendused: erasektor ja riik võivad  investeeringu eest lõplikult tasuda ka 50:50 või muul kokkulepitud moel.

4.     Kui projekt õnnestub, võidavad kõik: investor elab paremas ja tervemas ühiskonnas, riik on saanud probleemile efektiivse lahenduse, MTÜ on enda potentsiaali rakendanud. Kui projekt ei õnnestu, lepib investor raha kaotamisega.


Jõudsin nende mõteteni kuulates konverentsil ettevõtjate Andres Lemberi ja Joakim Heleniuse ettekandeid. Mõlemast ettekandest jäi kõlama mõte, et investeering, mille ettevõte teeb heategevusse, peab jõudma suurt mõju loovasse, efektiivsesse ja läbipaistvalt juhitud organisatsiooni. Aktsioonid ei tohiks olla ühekordsed, vaid pikaajalist mõju loovad. Väga oluline on teada/uurida milliste probleemide lahendamises suudab olla efektiivsem lahendaja riik, milliste puhul hästi juhitud MTÜ. Teatavasti on Eestis peagi käivitumas esimene SIB projekt, mille sihtgrupiks on alaealised õigusrikkujad.


Mõte sai nüüd õhku visatud.

Aitäh konverentsi korraldajatele!



NULA inkubaatorisse esitati 79 ideed

05. aprill 2018

Uute algatuste käivitajad esitasid NULA inkubaatorisse 79 värsket mõtet, mis aitavad lahendada mõnda olulist probleemi Eesti ühiskonnas. Esitatud lahendused puudutasid erinevaid valdkondi, alustades keskkonnast ja haridusest ning lõpetades vaimse tervisega.

Meie meeskonnaga liitus Maria Helen Känd!

23. märts 2018

Heateo meeskonnal on taas rõõmusõnumeid - meie meeskond on täienenud! Meiega on liitunud Maria Helen Känd, kes hakkab tegelema "Ma armastan aidata" annetuskeskkonnaga seotud uute projektidega ning veel mitme põneva asjaga, millest täna on veel vara rääkida. 

Mari-Liis Dolenko: Tere tulemast, NULA uus hooaeg!

21. märts 2018

Tervitused Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt! Sellel aastal on meil palju sünnipäevi, mida koos tähistada. Eesti Vabariik 100, Heateo Sihtasutus 15 ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital 10! Nende aastatega oleme KÜSKis aidanud ühiskonnas mõjusaid muutuseid luua ning kodanikuühenduste arengusse panustada. KÜSK on selle aja jooksul andnud hoogu 650 vabaühendusele, ligi 1400 algatusele ja mitmetele suursündmustele nagu Teeme Ära talgud või Arvamusfestival. Selleks, et säravamaid lugusid esile tõsta, hõikame igal kuul sel aastal KÜSKi kodulehel ja sotsiaalmeedias välja 10 vabaühendust, algatust või teemat, mille arendamisse viimasel dekaadil oleme toetustega sõna sekka öelnud ja tugevat muutust märganud.

Vaata kõiki uudiseid