Arhiiv ‘Sotsiaalne ettevõtlus’ rubriigi jaoks

Maikuus sai alguse projekt, mille eesmärk on luua lahendus Eesti sotsiaalse ettevõtluse sektori regulaarseks kaardistamiseks ehk teiste sõnadega: vastavate statistiliste andmete kogumiseks. Projekti juhib Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit ning projekti partnerid on Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Statistikaamet.

Tänasel päeval ei ole Eestis võimalik saada usaldusväärseid statistilisi andmeid sotsiaalsete ettevõtete majandus- ja tööhõivenäitajate kohta. Ka puudub meil teistest selgelt eristatav juriidiline vorm organisatsioonidele, kes tegelevad ühiskondliku eesmärgi nimel ettevõtlustulu teenimisega. Projekti raames loodava andmete kogumise lahenduse abil selgub muuhulgas, kui palju on Eestis sotsiaalseid ettevõtteid kokku, kus nad asuvad, millised on nende tulud, kulud ja varad ning palju töökohti on nende poolt loodud. Saadud andmete põhjal saab analüüsida näiteks sotsiaalse ettevõtluse sektori rolli tööhõive võimaluste pakkumisel ja SKP-sse panustamisel.

Statistikat sotsiaalse ettevõtluse kohta on vaja mitmel põhjusel. Usaldusväärsete andmete puudumine takistab sotsiaalse ettevõtluse sektorist ülevaate saamist, muuhulgas selle mõjust ja potentsiaalist Eesti ühiskonnas. Selle tõttu pole olnud võimalik sektori arengut piisavalt eesmärgistatult ja tõhusalt toetada.

“Euroopa Komisjoni programm on märkimisväärne samm sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arengus terves Euroopas,” selgitas projektijuht ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Riinu Lepa. “Meil on hea meel olla üks esimesest kuuest riigist, kes Euroopa Komisjoni rahastusel hakkab kõnealust metoodikat välja töötama.”

Statistikaameti rahvamajanduse, finants- ja keskkonna arvepidamise osakonna juhataja Agnes Naaritsa sõnul on Statistikaametil hea meel selliste aktiivsete tarbijate üle, kes oma vajadusi väga hästi teadvustades konkreetseid lahendusi soovivad otsida. “Tihedas koostöös tarbijaga sünnivad parimad lahendused ning me loodame, et sotsiaalsete ettevõtete vaate loomine statistikasse teenib Eesti avalikkuse huve ka pärast projekti lõppemist,“ lisas Naarits.

Projekti kestab 14 kuud. Projekti rahastab Euroopa Komisjon programmist, mille eesmärk on sotsiaalse ettevõtluse kohta usaldusväärse statistika kogumise abil kaasa aidata sektori nähtavusele.

Lähem info taotlusvooru kohta leiad siit.

Lähema info Euroopa Komisjoni tegevuse kohta sotsiaalse ettevõtluse toetamisel leiad siit.

SEIKU käivitaja Domus Dorpatensis kirjutab kutsuvalt: 

Eesti esimene sotsiaalse ettevõtluse inkubaator SEIKU kutsub – Social Startup Weekend 25.-26. mail Tartus!

Social Startup Weekend on intensiivne 36-tunnine ettevõtlusseiklus täis nii higi, verd ja pisaraid kui ka naeru, palju toredaid hetki ning uusitoredaid tuttavaid.

Ligi 36 tunni jooksul saavad kokku ettevõtlikud inimesed erinevatelt elualadelt, et ühiskondlikele probleemidele lahendusi otsides enda tulevasele ettevõtjakarjäärile alus panna, prototüüpida oma ideid, panna taskusse mõnus auhinnaraha ning kõige selle juures muuta nii enda kui ka paljude teiste inimeste elusid helgemaks!

SEIKU poolt põnevad koolitused ja tegijad mentorid, Sinu poolt valmidus panustada 36 tundi oma energiat millegi erakordselt ägeda sündi!

Teeme ära? Teeme ära! Registreerumine avatud NÜÜD  siit http://bit.ly/13FKRUZ. Uuri rohkem: https://www.facebook.com/seiku.ee?fref=ts

PS. Üritus on tasuta ja kohti on piiratud arv! Täpsem info seiku.ee ja seiklus@seiku.ee.

Ürituse korraldamist toetavad ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programm “SPIRIT” ja Heateo Sihtasutus.

Laupäevases Eesti Päevalehes ilmus lugu ühest põnevaimast uuest sotsiaalsest algatusest– Sihtasutusest Kiusamise Vastu, mis töötab selle nimel, et Eesti koolid oleksid kiusamisest vabad. Täismahus artiklit saad lugeda altpoolt.

Soomest alguse saanud programmi alustatakse sel sügisel 20 Eesti koolis.

Kui Rasmus Rask ja Kristi Liiva veel Swedbanki jaoks töötasid, puutusid nad tihtipeale kokku erinevate projektidega, mida pank heategevuse käigus toetas. Mõte päriselt koolikiusamise vastu võitlema hakata järjest idanes ning lõpuks otsustati midagi konkreetselt ka ära teha. Oma roll oli ka isiklikul kogemusel – Rasmusel on kaks last, poeg käib lasteaias ja läheb lähiajal kooli.
Ühel hetkel jäi Raskil ja Liival silma soomlaste paljukiidetud plaan nimega Kiusamisvaba Kool (KiVa), mis erines teistes omalaadsetest selle poolest, et seal pöörati väga palju rõhku empiiriliste andmete kogumisele ja nende analüüsimisele.

Esimene samm

Eelmise aasta lõpus koos Heategu SA, Avatud Meele instituudi ja koolipsühholoogide ühendusega loodud SA Kiusamise Vastu ongi esimene konkreetne ja käegakatsutav samm kiusamisvaba mõtteviisi Eesti koolidesse viimiseks. Sügisest alustavad Raski sõnul selle pilootprogrammi 20 kooli – see tähendab kümneid ja kümneid õpetajaid, koolitajaid ning eelkõige suurt hulka andmeid analüüsiks.
Andmed ongi Raski sõnul kogu programmi võtmeküsimus. „Soomlased on seda uurinud juba aastaid, küsitledes just nimelt õpilasi, mitte õpetajaid selle kohta, kui palju nähakse või tunnetatakse kiusamist koolis,” ütles ta.

KiVa mõtteviisi reklaamitaksegi koolidele välja kui tõenduspõhist lähenemisviisi. Rask toob näite, et selle programmi fookuses ongi just seetõttu 1.–6. klassi õpilased, et näiteks 7.–9. klassi puhul pole veel piisavalt tõendusmaterjali programmi efektiivsusest.
Arvud arvudeks, eesmärk on ikkagi muuta koolikeskkond selliseks, kus kõigil on turvaline olla. Selle nimel hakkavad õpetajad igas klassis kord kuus pidama spetsiaalselt ettevalmistatud ainetunde kiusamise kohta ja kord nädalas saab kokku õpetajatest koosnev aktiivgrupp konkreetsete murede lahendamiseks. „On oluline, et kiusamise vastu võitlemine oleks kogu koolipere eesmärk, mitte kellegi üksiku – näiteks koolipsühholoogi – rida,” sõnas Rask.

Skeptikute väitele, et programm ei pruugi kuidagi rohkem käima minna kui teised samalaadsed, Rask väga palju energiat ei kuluta. „Üks programm ei paranda maailmas kõike ära,” nentis ta.

„Eesmärk on ikkagi luua üks turvaline koht, kus on aru saada, et igaühel on õigus turvalisusele.”

——————————————————————————————–

Hoiavad aitajale pöialt
Rasmus Rask ja Kristi Liiva hoiavad homme õhtul TV3 saate „Su nägu kõlab tuttavalt” finaalis pöialt ühele favoriidile Evelin Võigemastile, kes on võidu korral lubanud toetada Kiusamisvaba Kooli projekti.

Eesti hetke populaarseima telesaate võitja valib välja publik ning tema otsustab siis, millisele heategevuslikule projektile ta annetab 10 000 euro suuruse võidusumma.

Raski sõnul on pilootprojekt kahtlemata kallis lõbu ja seetõttu otsivadki nad praegu „iga kivi alt” toetajaid. Kui sügisese ja kevadise uuringu käigus kogutud andmed näitavad KiVa programmi mõju, siis on sihtasutusel selle võrra kergem taotleda pikaajalisemat rahastust avalikest vahenditest. „Koolide omapoolne panus aga peaks alles jääma. See näitab, et kool on eesmärgile pühendunud,” ütles Rask.

Autor: Lauri Tankler, Eesti Päevaleht

SA Kiusamise Vastu toetavad

Neljapäeval, 2. mail peetud ettevõtluskonkursi Ajujaht finaali võitis seekord lapsevanematele mõeldud mobiilirakendus Kids OS, mille programmeerijate meeskond sai enda ettevõtte arendamiseks 17 000 euro suuruse auhinnaraha. Heateo Sihtasutus andis ühena Ajujahi sponsoritest välja ka 1500- eurose sotsiaalse ettevõtluse eripreemia algatusele Fysabi Videovõimlemine (http://www.fysabi.eu).

Ajujahi 25 parima idee hulka jõudnud Fysabi eesmärgiks on pakkuda  taastusravi vajavale inimesele põhjalikku ja turvalist viisi harjutuste õigesti sooritamiseks. Lisaks füsioterapeutide poolt kokku pandud personaalsele videoprogrammile saadab keskkond kliendile ka harjutuste tegemiseks meeldetuletusi. „Kujutage ette, kui raske on kodus iseseisvalt paberkandjal kriipsujukude järgi võimelda. Füsioterapeutidega leidsime lahenduse, kuidas abivajajaid aidata. Pärast patsiendi seisundi hindamist valib füsioterapeut just patsiendile vajalikud harjutused, klikates Fysabi portaalis juba olemasolevate videodele. Portaal liidab üksikvideod ning paari minutiga valmib personaalne treeningfilm. Patsient avab videokava oma arvutis ning võimleb täpselt videokava järgi,“ selgitas portaali toimispõhimõtteid eestvedaja Rene Mets, kes sai inspiratsiooni ettevõtte loomiseks ka ise kunagi vigastusest toibumiseks kriipsujukude abil võimlemise kaudu.

Heateo Sihtasutuse  nõukogu esimehe Taavi Jakobsoni sõnul oli valiku tegemine õnneks keeruline. “Meil on hea meel, et paljud konkurentsivõimelised Ajujahi algatused tegelesid kas otseselt või kaudselt mõne sotsiaalse probleemi lahendamisega. Fysabi Videovõimlemine osutus valituks sellepärast, et tegemist on elujõulise ja tugevate eestvedajatega algatusega, mis lahendab olulist ühiskondlikku probleemi. Taastusravi võib vajada kas lühi- või pikajalise õnnetuse tagajärjel igaüks meist. On üpris paradoksaalne, et taastusravi vajavad inimesed, kellest paljude liikumisvõime on pärsitud, peavad minema taastusraviasutusse kohale. Fysabi on suur samm selles suunas, et taskukohane, ent põhjalik ravivõimlemine on igaühele hõlpsamini kättesaadav nende omas kodus. Usume, et nende tegevuse tulemusena paraneb paljude inimeste elukvaliteet ja tervis.”

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärk on aidata noori talente uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkursi ellukutsuja on EAS ja konkursi korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 50 000-eurose auhinnafondi panid tänavu kokku Eesti edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid: SEB Pank, Heateo Sihtasutus, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Nortal, Tartu Loomemajanduskeskus ja Tartu Linn, Tallinna Loomeinkubaator, Arengufond, Advokaadibüroo Borenius, Skype, Loov Eesti, Nasdaq OMX, Ülemiste City, Technopolis Ülemiste ja Tallinna Ettevõtlusamet.

Kui tunned vajadust mõtestatud moel ühiskonda paremaks muuta, Sinu kogemuste- ja teadmistepagas innustab võtma vastutust Heateo SA juhina ning oled valmis sellele pühenduma vähemalt 3 aastaks, siis ootame Sinu elulookirjeldust ja kaaskirja, kus avad oma väärtuseid, motivatsiooni ja tulemuslikku juhiks olemise kogemust lähemalt. Sihtasutuse tegevjuhina saad teha tähendusrikast tööd juhtides organisatsiooni, millel on selge eesmärk anda panus oluliste probleemide lahendamisel.

Trükisoojas Heades Uudistes jälle palju põnevat lugemist!

Seekordses numbris:

* Jaani kolm head soovi meie kogukonnale
* Riina Raudne usub, et Eesti alkoholikultuuri on võimalik muuta
* Tuuli Pärenson arve ei karda
* Edasi – see tähendab Tagasi Kooli
* Eesti sotsiaalsed ettevõtted rabasid rootslased jalust
* Toomas Roolaid aitab näha tunneli lõpus valgust
* Sotsiaalse ettevõtluse õpetamise olevikust ja tulevikust kõrgkoolides
* MAKU muudab maailma paremaks ajalehepaberist kinkekottidega

jpm!

Heade Uudiste seekordne number jääb aga viimaseks. Ajakirjal täitus äsja seitse aastat ja otsustasime saata sünnipäevalapse väärikalt pensionile.  Aitäh teile kõigile, kes te olete seitsme aasta jooksul ajakirja tellinud, lugenud või teha aidanud! Pkemad ja põnevamad lood tegemistest kolivad edaspidi veebi Heateo kuukirja.

Head lugemist!

Alates 8. märtsist näitab Eesti Televisioon reedeõhtuti ettevõtluskonkursi Ajujaht ideid ja meeskondade pürgimist võidu suunas.

Saatesarja esimeses osas tutvustatakse sadat ideed, mille hulgast selgus 25 paremat, kes pääsesid võistlema konkursi võidu nimel. Kui sul on mündid taskus segamini, kass tekitab kodus pahandust, lapse kelk takerdub teed ületades asfaldil või otsid mõnusat ajaviidet oma väikelapsele, siis võib juhtuda, et Ajujahi meeskondadel on sinu probleemile lahendus.

Ajujahi võitja selgub 2. mail otsesaates. Kaheksa saate jooksul jagavad noortele ettevõtjatele suunavaid näpunäiteid ja karmi kriitikat žürii liikmed EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet, SEB äriinnovatsiooni juht Mart Maasik, Hansapanga asutaja investor Heldur Meerits, investor ja Riigikogu liige Andrei Korobeinik, IT-tiigri Nortal asutaja Priit Alamäe ning kõikjale jõudev investor, ettevõtja ja kultuuritegelane Indrek Kasela.

Ajujahi tegemistega saad end kursis hoida
www.ajujaht.ee
facebook.com/ajujaht 
twitter.com/ajujaht

Ajujahi kutsus ellu EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Heategu annab konkursi raames välja sotsiaalse ettevõtte eriauhinna.

Heateo uusim meeskonnaliige Anna sai laupäeval osa Entrumi noorte energiast, kui käis koos teise Väitluskoolituse koolitaja Sandraga läbi viimas lavalise esinemise treeningut ning Lääne- Eesti noored õppisid sel sessioonil veel vastutustundliku ettevõtluse kohta ning valmistusid Entrumi superfinaaliks.

Entrum on Eesti Energia poolt loodud noorte ettevõtlikkusalane programm, mis erinevate koolituste, ürituste jms kaudu inspireerib ja aitab noortel olla ettevõtlikud. Programmi raames arendavad noored mentorite, koolitajate jpt meetodite abil enda ettevõtlikke ideid ning viivad neid kohe ka ellu. Lisaks Entrumi enda meeskonnale on programmi kaasatud suurel hulgal tublisid vabatahtlikke ning mentoreid. Heategu oli ka ise Entrumi loomise juures.

Sellel laupäeval lihvisid noored enda ideede ja projektide esitlusi ning kuulda sai väga lahedatest sotsiaalsetest algatustest. Enamik neist on kombinatsioon noorte enda, nende kogukonna ja samuti ühiskonna huvidest ning oskustest. Paljud noored nt keskendusid noorteklubide või kohvikute loomisele enda kogukonda, et noortel oleks teha midagi toredat ilma alkoholita. Paljud neist keskendusid nt koostegemise rõõmule ning selle kaudu millegi ärategemisele– nt koolitoidu kõrge hinna tõttu odavamate küpsetiste tegemisele või siis enda oskuste ärakasutamisele– ehete valmistamine, loodustoodete müük ja muud sellised tegevusalad. Samuti mõtlesid noored hobitegevuste arendamisele– nt surfikogukonna sidumine ja tugevdamine, paremad tingimused ratsutamiseks, paremad krossirajad jne. See on vaid lühike ülevaade ühes töötoas olnud noorte ideedest ning rohkematega saab tutvuda märtsis toimuvas superfinaalis.

Soovime Heateoga  nii Entrumile kui programmi osalejate palju edu ning soovitame kõigil superfinaali kuulama minna! Loodetavasti jõuavad nii need kui ka osalejate tulevikuprojektid varsti ka Heateo portfelli!

Kolmapäeval, 13. veebruaril käis Heategu külas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel ning veetis päeva koos maakondlike arenduskeskuste mittetulundusühingute konsultantidega regionaalministri valitsemisala poolt rahastatava kogemuste vahetamise maakondliku ringreisi avalöögi raames. Kogemuspäeva mõte oli jagada erinevaid tööpraktikaid ning -põhimõtteid, võrrelda üksteise kogemusi ning leida uusi põnevaid lahendusi, kuidas erinevatele ühiskondlikele organisatsioonidele võimalikult head nõu pakkuda. Heateo meeskond jagas enda kogemusi portfelli organisatsioonide valimise ning nendega töötamisega ning erinevaid huvitavaid diagnostilisi tööriistu, mida organisatsioonide hindamisel kasutada.

Arutledes MTÜde nõustamise üle, jõudsid pea kõik samale järeldusele, et konsultandi roll on peaaegu nagu psühhoterapeudi oma– juhtida nõustamise sessiooni ilma seda päris üle võtmata ja aidata inimestel ise jõuda neile sobivamate lahendusteni. Samuti leiti, et organisatsiooni juhtumisel ei saa üle ja ümber inimeste juhtimisest ning Agne andis edasi ka Heateo enda kogemused nii vabatahtlike kaasamise kui ka juhtide koolitamise ning nõustamise kohta. Sageli on ühiskondlike organisatsioonide juhid otsekui üksi– delegeerimise kõrge hind ning samal operatiivsel tasandil mõtlevate mõttekaaslaste puudumine suurendab juhi läbipõlemise ohtu ja see on vaid üks väljakutsetest, millega MTÜde juhid üle Eesti silmitsi seisavad.

Jaan ja Birgit tutvustasid Heateos kasutatavaid tööriistu– McKinsey ühiskondlike eesmärgiga organisatsioonide suutlikkuse hindamise mudelit, muutuse teooriat ning loogika mudelit (lk 6), kuid soovitasid antud mõttemudeleid kasutada ühelt poolt võimalikult loovalt, teisalt suure ettevaatlikkusega, et põhjalikud mudelid alustava algatuse eestvedajaid ära ei hirmutaks. Samuti tutvustus Birgit mõju hindamise protsessi ning selle tähtsust ja viise, kuidas seda väga lihtsalt teha. Birgiti sõnul ilmnes Heateo kogemusest mõju hindamisega, et tähtis on keskenduda organisatsioonide tegevusest tuleneva loogilise mõju leidmise ning kommunikeerimisele– heaks alternatiiviks suuremahulisele teadusuuringule on lihtsalt enda tegevuse uurimine ning võimalikult rohke tõestusmaterjali kogumine ning selle lööval kujul esitlemine.

Tagasiside kogemuspäevale oli väga positiivne ning hea algus ligi aasta kestvale Heateo ringreisile kõikidesse maakondadesse. Esimesena jõuab ringreis Ida-Virumaale.