Kui alkohol takistab töö tegemist

Marko juhib Eesti jaemüügi ettevõtet, mis annab tööd 55 inimesele. Suur osa töötajatest on püsinud ettevõttes selle loomisest saati, mistõttu on kollektiiv väga kokkuhoidev ning valitseb sõbralik õhkkond.

Algusaegadest saati on firmas töötanud ka Jaanus – osakonnajuhataja, keda Marko tunneb juba kooliajast. Jaanus on alati armastanud seltskonda ja meelelahutust ning tihtipeale on just tema firmapidude hing. Nii Marko kui ka teised kolleegid teavad, et lisaks seltskonnale armastab Jaanus ka viinavõtmist – sõbralik kollektiiv võtab iseenesest mõistetavana, et reede on Jaanuse „pohmellipäev“ ning sekretär teab, esmaspäeva hommikul ei tee miski muu osakonna juhataja tuju paremaks kui üks külm klaas peaparandust teda tööle jõudes laual ootamas.

Viimase poole aasta jooksul on aga Marko märganud, et aina enam eelistab Jaanus tööd teha kodus, võtta palgata puhkusepäevi ning kipub viimasel minutil edasi lükkama ärikohtumisi. Põhjusena toob ta välja oma abieluprobleemid ning sellest tulenevad unehäired ja stressi.

On teisipäeva hommik ja Jaanus saabub ärikohtumisele räsitud ja „lõhnavana“. Nii Markole kui ka äripartneritele ei jää märkamatuks tema „pehme keel“. Vaatamata Jaanuse koosolekuruumist väljasaatmisele ja Marko pingutustele jätta firmast usaldusväärne mulje, jääb äritehing sõlmimata. Marko kutsub Jaanuse tõsisele vestlusele – selline olukord ei tohi enam korduda. Jaanus vannub käsi südamel, et hoiab oma eraelu tööst eemal ja võtab end käsile.

Nädalakese tundub, et asjad on paranenud, kuid siis hakkavad taas korduma „pohmellivines“ tööpäevad, mis nüüd tõmbavad ka juba teiste kolleegide murelikku tähelepanu.

Jaanus on tubli spetsialist ja hea osakonna juhataja, kes tunneb firmat läbi ja lõhki. Tema vallandamine oleks firmale suur kaotus. Marko küsib kolleegidelt nõu – mida teha?

Sõltlane töökollektiivis

Statistika järgi peaksid sarnased olukorrad olema tuttavad paljudele tööandjatele – pohmellivines töötajaid on meie kollektiivides olnud läbi aegade, nii liinitööliste kui juhtivtöötajate seas. Pole ka ime, sest Eestis esineb enam kui igal kümnendal täiskasvanul alkoholi kuritarvitamist. Seega Marko 55-liikmelises kollektiivis võib alkoholiprobleeme esineda rohkem kui 5 töötajal. Ja kui neil mitte, siis suure tõenäosusega nende lähedastel.

Vaadates ringi oma töökollektiivis, saame hinnata, milline on minu ja mu kolleegide hoiak alkoholi suhtes. Kas pohmellivines töö tegemine ja sellega teiste ees lõõpimine on aktsepteeritud käitumine? Kas kujutame ette firmapidu või suvepäevi ilma alkoholita?

On keeruline hinnata, millist mõju avaldasid Jaanuse alkoholiprobleemi kujunemisele asjaolud, et sekretär igal esmaspäeval tema lauale pead parandava õlleklaasi asetas või töökaaslaste ja Marko aktsepteeriv suhtumine Jaanuse „pohmelli-reedetesse“. Teame vaid seda, et alkoholismi kujunemisel mängivad rolli nii pärilikud tegurid kui sotsiaalsed faktorid – alkoholi tarvitavad sõbrad, ühiskondlik heakskiit alkoholi tarvitamiseks või keerulised probleemid isiklikus elus võivad olla hoopis olulisemad kui pärilikkus.

Pole kindlat reeglit, mis ütleks kui tihti ja kui palju peab jooma, et olla alkohoolik. Küll aga viitavad probleemidele alkoholiga järgmised ilmingud:

- hommikune pits, et rahustada närve või võidelda pohmelusega;

- sageli esinevad pikad, mõnest päevast kuni kuuajased joomaperioodid;

- üksinda joomine;

- joomine kurbuse või viha leevendamiseks;

- probleemid tööl, halvenenud suhted lähedastega;

- enam ei toituta korralikult ega hoolitseta oma välimuse eest;

- juuakse sageli mälukaotuseni.

Kerkib küsimus – kas meil on kollektiivis kedagi, kelle juures olen neid ilminguid märganud? Või hoopis iseenda juures?

Kriitiline küsimus – kas ja kuidas aidata?

Kindlasti tasub välja selgitada probleemi tõsidus ning inimesega vestelda. Võib selguda, et üks tõsine jutuajamine on just see, mis aitab alkoholi liigtarvitajal mõista oma probleemi tõsidust ning motiveerib käitumist muutma. Võib aga juhtuda, et tegu on töötajaga, kellel on välja kujunenud sõltuvus. Sellisel juhul karmidest sõnadest enamasti ei piisa, kuna reeglina pole inimene siis enam võimeline oma käitumist tahtejõuga kontrollima – välja on kujunenud krooniline ja eluaegne haigus, mille kontrollimiseks vajab inimene professionaalset ravi. Küll aga ei ole olukord lootusetu – kui töötaja tunnistab oma probleemi ja suudab tõestada, et ta on reaalselt valmis selle lahendamisele pühenduma ning pöörduma mõne raviasutuse poole, saab tööandja olla talle toeks ning võimaldada vajalikud puhke- või haiguspäevad. Küll aga jääb tööandja otsustada, mil moel saab töötaja end oma usaldusväärsuse taastada. Ei tasu unustada, et vahest on meil kõigil vaja vaid ühte lisavõimalust, mis meid taas püsti aitab ja kohutavast allakäigutrepist päästab.

Marko võtab ühendust Jaanuse abikaasa Anneliga, et tuua selgust olukorda. Anneli kinnitab Jaanuse tõsiseid alkoholiprobleeme, millest tuleneb ka nende abielukriis. Kolmekesi istutakse laua taha ja esitatakse Jaanusele ultimaatum – ta peab tegema läbi põhjaliku raviprogrammi ja liituma AA-koosolekutega või vastasel juhul kaotab oma naise ja töökoha. Mõtlemisaega ja „aga“-sid nad Jaanusele ei anna – ta peab otsustama kohe. Jaanus on segaduses, tunneb end solvatuna ja ägestub, kuid Anneli ja Marko ei anna järele – nad mõtlevad seda tõsiselt. Jaanus murdub ja tunnistab, et ta ei suuda enam oma alkoholitarbimist kontrollida ning võib-olla tõesti on aeg midagi ette võtta. Marko võimaldab Jaanusel võtta 3 kuud haiguslehte.

Seni on Jaanusel läinud hästi – ta tegi läbi raviprogrammi, käib igal nädalal AA-koosolekutel ning on viimased 6 kuud olnud alkoholita. Tasapisi naaseb ta tööle ja taastab oma kolleegide, äripartnerite ning perekonna usaldust.

Raviprogramm sõltlastele

Alates 2010.aastast on Avatud Eesti Fondi ja Heateo Sihtasutuse toel avatud uus alkoholi- ja narkosõltuvuse rehabilitatsioonikeskus RE-HAB COMMUNITY, mis pakub Baltikumis unikaalset 42-päevast kinnist rehabilitatsiooniprogrammi. Hetkel pakutakse teenust vene keeles ja alates sügisest 2010 ka eesti keeles. Keskus mahutab korraga 12 inimest. Tagatud on privaatsus.
Kontakt: 56226634 (Ülle)

Ootame, et panustaksid oma ideede ja mõtetega allolevates valdkondades:

* UK keskkonnakoolituste ja klassiekskursioonide kontseptsiooni väljatöötamine;
* Koolitusmaterjalide ettevalmistamine ja testimine;
* Vabatahtlike koolitajate valik ja väljaõpetamine;
* UK keskkonnakoolituste ja klassiekskursioonide ”müügistrateegia” välja töötamine ja elluviimine;
* Koolitustel osalenute rahulolu hindamise süsteemi väljatöötamine ning koolituste edasine arendamine vastavalt saadud tagasisidele.

Otsime varasema kooltus- ja/või keskkonnatöökogemusega inimest, kes suudaks ja tahaks aidata kaasa UK keskkonnakoolituste ja klassiekskursioonide taaskäivitamisele ning anda seeläbi oma suur panus meie organisatsiooni arengule ja Eesti ühiskkonna keskkonnasõbralikumaks muutmisele.

Nagu me mainisime, on tegu vabatahtliku tööga. Eeldame, et panustad iganädalaselt ca. 4-12 tundi ja seda vähemalt poole aasta jooksul järjest. Siis saame kindlad olla, et suudame koos midagi ikka korda ka saata On võimalik, et kaasame ühe vabatahtliku asemel mitu ning moodustame UK keskkonnakoolituste töögrupi – seltsis on segasem ning koos jõuame rohkem!

Mida see töö Sulle annab? No esiteks muidugi seda, et saad teadlikult kaasa aidata ühiskondliku probleemi lahendamisele, milleks liigtarbimine ning teadmatus selle negatiivsest mõjust keskkonnale kindlasti on. Teiseks loodame, et tunned sellest tööst ja teiste UK toredate vabatahtlikega suhtlemisest siirast rõõmu. Ja kolmandaks usume, et siin on veel midagi Sinu jaoks peidus – miks muidu see kuulutus Sulle teele sattus ning Sind puudutas

Uuri lisaks telefonil 5068258 ja saada oma oma avaldus koos CVga aadressil katriin@uuskasutus.ee

Avalduste esitamise tähtaeg on 31. august.

Eesti Toidupank jagab igal nädalal toidupakke kõige vaesematele peredele ja üksikisikutele. 28. augustil korraldab toidupank nende inimeste tarvis toidu kogumise kampaania neljas Prisma peremarketis: Rocca al Mare, Mustamäe, Lasnamäe ja Sikupilli. Kampaania korraldamiseks vajatakse 100 vabatahtlikku, kes töötavad vahetustes kella 11.00 kuni 15.00 või 15.00 kuni 19.00. Vabtahtlikud jagavad flaiereid infoga toidupanga tegevuse kohta ja koguvad kokku Prisma klientide poolt annetatud toidu. Enne 28. augustit korraldatakse vabatahtlikele infopäevad, kus räägitakse toidupaga töötamise põhimõtetest ja selgitatakse toidu kogumist Prisma Peremarketis.

Vabatahtlikuna registreerimiseks tuleb saata e-kiri aadressil info@toidupank.eu, milles on Teie nimi, vanus, e-posti aadress ja telefoninumber. Kõigile registreerunutele saadab toidupank lisainfot.

Vabatahtlike infopäev

Infotund vabatahtlikele toimub 23. ja 25. augustil kl 17.30-18:30 Swedbanki peamajas (Liivalaia 12) Balti suures saalis, kus räägitakse toidupanga töötamise põhimõtetest ja selgitatakse toidu kogumist Prismades. Infotunnile pääsemiseks tuleb end eelnevalt registreerida ülaltoodud e-posti aadressil.

Keit on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis haridusteaduste erialal ning kaitsnud lõputöö teemaga ”Seksuaalhariduse teemad ja sooline diskursus põhikooli II ja III kooliastme inimeseõpetuse õpikutes 2008/2009 õppeaastal“. Hetkel jätkab Keit õpinguid Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli magistriõppes, tudeerides sotsiaal- ja haridusteaduskonnas II kursusel koolikorraldust.

Aastatel 2007-2009 juhtis Keit rahvastikuministri bürood ning viimati andis oma panuse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed avaliku sektori asutuste töötajate keeleõppe arendamisse.

Põhjalikumast intervjuust võib lugeda Keidi suhtumises kohta sotsiaalsesse ettevõtlusesse, kirest rahvatantsu ja muusika vastu jpm.

Birgiti kontaktid ja lisainfo leiad siit.

Hea meel on tõdeda, et meeskonnas on nüüdsest täpselt poole rohkem naisi

Peamised tööülesanded
- “Tagasi kooli” projekti juures
- Venekeelse kogukonna kaasamise strateegia arendamine ja elluviimine
- Projekti kodulehe ja materjalide ettevalmistamine venekeelsena
- Kommunikatsioon koolide esindajate, potentsiaalsete külalisõpetajate ja organisatsioonidega Noored Kooli programmi osalejate värbamise juures
- Teavituskampaania arendamine ja elluviimine vene keelt emakeelena kõnelevate osalejate leidmiseks
- Kommunikatsioon üliõpilaste, üliõpilasorganisatsioonide, õppejõudude, administratsiooni jm vajalike osapooltega

Pakume Sulle
- Arenguvõimalusi ja väljakutseid pakkuvat tööd Eesti ühe unikaalseimas sotsiaalses ettevõttes
- Võimalust anda oluline panus Eesti haridusse muutuste loomisesse
- Kuulumist energilisse ja edumeelsesse meeskonda ja põnevasse partnervõrgustikku
- Võimalust iseseisvalt tegutseda ja oma ideid ellu viia
- Laialdasi kommunikatsiooni ja turunduse alaseid kogemusi
- Suurepäraseid töötingimusi Tallinna kesklinnas
- Konkurentsivõimelist töötasu

Edukas kandidaat on
- Suurepärase kirjaliku ja suulise eneseväljendusoskusega nii eest kui vene keeles
- Tugeva algatusvõimega, iseseisev, loov
- Tulemustele orienteeritud ja kohusetundlik
- Detailides täpne ja korrektne
- Efektiivne planeerija ja organiseerija
- Lisainfo – tööülesandeid saab täita ülikooliõpingute kõrvalt

Kandideerimiseks saada CV ja motivatsioonikiri (vastus küsimusele “Miks soovin tegutseda Noored Kooli venekeelse kogukonna koordinaatorina?”) aadressile kaire@nooredkooli.ee 15. augustiks 2010. Lisainfo telefonil 566 42846, www.nooredkooli.ee ja www.tagasikooli.ee.

Milline on Sinu esimene mälestus Uuskasutuskeskuse vabatahtlikuna?

Olen viimase kaheksa aasta jooksul olnud vabatahtlik mitmes organisatsioonis. Täpselt ei mäletagi, millal ja mida ma Uuskasutuskeskuses esimesel korral tegin. Võimalik, et käisime umbes kuus aastat tagasi sõbrannadega raamaturiiuleid korrastamas.

Miks Sa seda teed? Mida selline töö vabatahtlikule annab?

Kuna ma töötan oma põhitöökohal väga intensiivselt, siis annab vabatahtliku töö mulle põhjuse korraks igapäevased tööteemad kõrvale panna ja tegeleda teistsuguste asjadega tavapärasest erinevas keskkonnas ja uute inimestega. See on väga värskendav! Otsin ilmselt pidevalt uusi kogemusi ja elamusi ja vabatahtlik töö on neid ka kuhjaga andnud.

Uuskasutuskeskusega on seotud paljud vabatahtlikud. Mida vabatahtlikud Uuskasutuskeskuses täpsemalt teevad?

Sellele oskavad ilmselt Uuskasutuskeskuse inimesed paremini vastata. Enda kogemusest võin öelda, et olen käinud raamatuid sorteerimas, olnud müüjaks, kirjutanud Uuskasutuskeskusele pressiteateid ja osalenud erinevates strateegia aruteludes.

Räägi mõnest lahedast ja meeldejäävast kogemusest, mille oled saanud vabatatahtlikuna.

Kõige lõbusama kogemuse sain, kui käisime sõbrannadega ühel laupäeval Uuskasutuskeskuse Paide tänava poe hoovis asju müümas. Panime hoovi üles suured letid: kingad, naisteriided, meesteriided, lasteriided. Uuskasutuskeskuse juhataja oli teinud korralikult reklaami ja õu oli terve päeva rahvast täis. Mina tegelesin tol päeval meesteriiete müügiga. Toredad vanahärrad õpetasid meesteriiete mõõtudest ja lõigetest paremini aru saama. Laadapäeva käive oli päris mitu tuhat krooni tavakäibele lisaks. Õhtul oli väga hea tunne, et saime midagi kasulikku ära teha.

Uuskasutuskeskuse motoks on “Puhas ja keskkonnasõbralik Eesti”. Kuidas haakub see moto Sinu igapäevaelu ja maailmavaatega?

Igapäevaselt ilmselt nii palju, et sorteerime koduse prügi kuude erinevasse liiki. Looduses käies olen mina see hull, kes teiste jäetud kommipaberid ja prahi kokku korjab ja prügikasti paneb. Kõige olulisemaks pean ise seda, et ostuotsused oleksid läbimõeldud – kuigi poes võib tunduda, et selliseid teksaseid või sellist kampsunit mul veel ei ole, peaks peas sel hetkel toksima küsimus, et kas mul ikka on vaja osta. Selles osas olen oma käitumist palju mõistlikumaks muutunud.

Oled Sa olnud vabatahtlik ka mõnes muus organisatsioonis või löönud vabatahtlikuna kaasa mõnes ettevõtmises väljaspool Uuskasustuskeskust?

Olen Heateo SA pikaajaline vabatahtlik ja panustanud nii Heateo enda tegemistesse kui nende partnerorganisatsioonidesse. Viimase aja suuremaid projekte oli Noored Kooli rahastusmudeli väljatöötamine.
Käesoleval hetkel on tööpuudus Eestis väga suur.

Mis Sa arvad, kas vabatahtlik töö võiks kuidagi töötuid aidata uue töö leidmisel? Kas ja millisel viisil oled Sa ise oma vabatahtliku töö kogemust kasutanud ära ka tööle kandideerides?

Eelmise aasta sügisel sain ka selle kogemuse. Töötuks jäämine lööb mõneks ajaks kindlasti jalad alt. Vabatahtlik töö aitab tunda, et sind on vaja ja näitab, et valdkondi, kus ennast võiks rakendada, on kindlasti rohkem kui see, kus sa viimati töötasid. Nii hea tuju hoidmiseks kui oma maailmapildi avardamiseks on vabatahtlik töö väga kasulik. Kui tööpaus tekib, siis tasuks kindlasti mõelda sellele, et kas minu naabruskonnas või linnas on mõni tore inimene, seltskond või organisatsioon, kellel minu abi vaja on.

Kui keegi kahtleb, kas olla vabatahtlik või mitte, siis mida Sa talle soovituseks või julgustuseks ütleksid?

Kui inimene kahtleb, et kellele tema teadmisi või oskusi ikka vaja on, siis olen täitsa veendunud, et kindlasti on olemas keegi, kes just sellist inimest otsib. Probleem võib tulla sellest, et organisatsiooni juht on nii ülekoormatud, et ta ei jõua vabatahtlikku juhendada ja talle ülesandeid kätte anda või teda pärast tänada. Selleks, et suhteid sisse seada, tasub rääkida erinevate inimestega ja uurida, mis abi organisatsioonil hetkel vaja on. Sest võib-olla ei ole neil hetkel vaja puuseppa, vaid kedagi, kes teeks tõlketööd, aga sama inimene valdab äkki mõlemat asja. Olge julged!

Tekst Uuskasutuskeskus, toimetas Katrin Lipp

Euroopa varanõustajate uuringu kohaselt on huvi selle teenuse vastu Euroopas kahe aastaga kasvanud koguni 63%. Baltikumis on tegu veel uudse suunaga, kuid mujal maailmas pakuvad teenust näiteks UBS, Barclays Wealth ja JPMorgan Private Bank.

Teenuse raames antakse kliendile nõu alates sellest, kuhu suunata ühekordne annetus, kuni selleni, kuidas luua heategevuslik fond või sihtasutus. Nõustamisteenus sisaldab usaldusväärsete organisatsioonide taustauuringut kliendile huvipakkuvas valdkonnas, samuti kliendi poolt asutatud heategevusliku fondi haldusteenust, mis on kliendile tausta.

Swedbanki privaatpanganduse juhi Vaiko Tammevälja sõnul on tegu ülemaailmse trendiga, näiteks Saksamaal läbi viidud filantroopide uuringu kohadelt on heategevusnõustamine Euroopa pankade varakatest eraisikutest klientide seni rahuldamata vajadus. “Meie soov on tulla vastu oma klientide soovidele ning selle läbi aidata kaasa filantroopia kui mõtteviisi kujundamisele Eestis ning jätkusuutliku ühiskonna arengule. Haldame ja toetame Aadu Luukase Sihtasutust, lisaks oleme olnud Noored Kooli SA, Ettevõtete Koalitsioon HIV vastu, Eesti Toidupanga ja Swedbanki annetuskeskkonna asutajad ning nüüd on aeg küps, kus saame oma kogemusi ka klientidega jagada,” sõnas Tammeväli.

Tammeväli lisas, et antud teenus on loomulikuks osaks meie klientide igapäevasest teenindusprotsessist, eraldi teenustasu selle nõustamise eest ei võeta.

Filantroopianõustamise teenuse arendamise juures on oluliseks partneriks Heateo Sihtasutus, kellega Swedbankil on erinevad koostööprojektid juba 2006. aastast. Heateo SA roll on aidata kaasa uute sotsiaalsete ettevõtlusprojektide tekkele ja olla nõuandjaks tugevate, usaldusväärsete ja eesmärgipõhiselt liikuvate mittetulundusühingute leidmisele.

Heateo Sihtasutuse nõukogu liige Maarja Oviir-Neivelti sõnul on vabatahtlik tegevus ühiskonna hüvanguks ehk filantroopia üha enam pead tõstmas ka Eestis. “Minu jaoks on filantroopia kui mõtteviis ning olen veendunud, et meil kõigil on võimalik anda oma panus ühiskonna valupunktide lahendamisele. Seetõttu loodan, et meie ühiskonnas on sel valdkonnal ees suur tulevik,” märkis Neivelt.

Filantroopiaalase nõustamise eesmärgiks on pakkuda Swedbanki privaatpanganduse ja personaalse varahalduse klientidele lisaväärtust filantroopia ja heategevusliku nõustamise näol ning kujundada laiemalt hoolivat mõtteviisi Eesti inimeste hulgas.

Laura Käesel
Kommunikatsioonispetsialist
Swedbank
Tel: +372 888 3900
laura.kaesel@swedbank.ee

Ettevõtjate töö sisuks on sihtgruppide vajadustele vastavate:
· avalike jm teenuste osutamise algatamine ja arendamine koostöös kohalike omavalitsuste ja kogudustega;
· piirkonna spetsiifikat ja kohapealseid võimalusi arvestava ettevõtluse arendamine tööhõive suurendamiseks;
· kiriku ja kohaliku omavalitsuse püsiva partnerluse arendamine, mis ületab ühe koguduse ja ühe kohaliku omavalitsuse piire
· uue organisatsiooni käivitamine, millel on potentsiaal anda märkimisväärne panus Eesti ühiskonna olulise probleemi lahendamisse.

Me otsime just Sind, kes Sa
· omad sotsiaalselt mõjukat ideed ja ärivaistu
· tunned hästi oma kodukandi võimalusi ja inimeste vajadusi
· oled hingelt eestvedaja, kes suudab inimesi oma ideedega kaasa tõmmata
· oled loov, ettevõtlik, avatud muudatustele ja järjekindel
· tunned kohaliku omavalitsuse toimimise loogikat
· oled valmis töötama tihedas kontaktis EELK Konsistooriumi diakoonia- ja ühiskonnatöö talituse, koguduse, valla- või linnavalitsuse ja teiste partneritega
· valdad vabalt eesti ja vene keelt, inglise keele oskus tuleb kasuks

Sul on võimalus osaleda ühiskondlikus diskussioonis ettevõtlikkuse arendamise ja töötuse vähendamise teemadel ning leida omale koostööpartnereid ja mõttekaaslasi. Sinu professionaalset arengut toetab kõrgetasemeline toetajate ja ekspertide võrgustik.

Huvi korral saada oma aadessile diakoonia@eelk.ee oma CV, ideekirjeldus (max 2 lk) koos orienteeruva maksumusega hiljemalt 05.07.2010. Valiku teeb asjatundjate komisjon 45 päeva jooksul. Konkursi võitjate (1 – 3 inimest) preemiafond on 7000 krooni.

Projektikonkursi parimate (15 inimest) täiendõpet „Ideest toimiva ettevõtteni“ rahastatakse projekti „Teeme koos“ raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest SA Innove kaudu. Täiendkoolitusel osalemiseks ja stipendiumi saamiseks on eriti oodatud töötud inimesed. Edukalt läbinutele makstakse idee ellurakendamiseks poole aasta jooksul ka tasu.

Lisainfot leiad aadressilt www.eelk.ee/diakoonia.

Heateo võrgustikus on üle saja vabatahtliku. Enamus nendest on ärisektori taustaga oma valdkonna tugevad tegijad. Nad panustavad oma kompetentse (nt strateegiline juhtimine, finants, kommunikatsioon, juriidika, IT) selleks, et meie poolt toetatavad algatused suudaksid tõepoolest ühiskonna positiivses mõttes pea peale pöörata.

Sul on võimalus end proovile panna:

• põhimõtete süsteemi loomisel Heateo võrgustikus olevate sädeinimeste eestvedamiseks ja juhtimiseks;
• seniste Heateo võtmevabatahtlike kaasamisel mõttetöösse, et kõik vaatenurgad saaksid arvesse võetud.

Omalt poolt pakume võimalust:

• arendada oma nõustamisoskuseid ja loovust inimeste eestvedamise valdkonnas;
• töötada koos Heateo professionaalse ja toreda meeskonnaga;
• oluliselt laiendada oma suhetevõrgustikku (ülesannete hulka kuulub võtmevabatahtlike intervjueerimine);
• saada arendusprojekti lõppedes selle edu korral soovituskiri Heateo juhatajalt.

Vabatahtliku kandidaadilt eeldame:

• seniseid edukaid kogemusi inimeste võrgustiku mitteformaalsest juhtimisest;
• oskust leida kontakti väga erinevate isiksustega ja võimet aru saada nende energiat käivitavatest teguritest;
• väga head suulist ja kirjalikku väljendusoskust;
• süsteemset mõtlemist.

Kandideerimiseks palume saata:

• elulookirjelduse;
• vabas vormis lühikese motivatsioonikirja (mitte rohkem kui pool lehekülge).

Konkreetsed eesmärgid ja töömahu paneme paika vastastikusel kokkuleppel. Orienteeruv tööaeg on 6 tundi nädalas vahemikus august – september 2010.

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid palume saata aadressil info@heategu.ee hiljemalt 28. juuniks 2010.