Poliitikauuringute keskuse Praxise analüüsi andmetel on HIVi nakatunud enamasti tööealised inimesed ning seetõttu on ka nende mõju majandusele ja ettevõtetele suurem. Aastatel 2000-2010 on HIViga seotud haigestumiste ning surmade tõttu jäänud inimestel elamata summaarselt 20 475 eluaastat. Kui seni on üle poole HIVi nakatunutest moodustanud peamiselt kuni varastes kahekümnendates noored, siis nüüd on kasvamas ka uute nakkusjuhtude arv üle 29-aastaste elanike seas. Seetõttu peaksid tööandjad pöörama suuremat tähelepanu ka varasele haiguse avastamisele.

Nakatunute arvu kasvamisega viimase kümne aasta jooksul on seotud ka majanduslik koormus, mis hõlmab lisaks kaudsetele kuludele ka riiklikku ennetustegevust, antiretroviirusravi ning –ravimitega  seotud kulusid. Kui jätta välja ennetustegevusega seotud kulud, siis on aastas ligi 400 uue nakkusjuhu lisandumisel kulud nakatunu kohta umbes 5330 eurot – nii lisandub igal aastal riigi kuludesse 2,1 miljonit eurot.

Analüüsi teostanud Praxise analüütik Gerli Paat-Ahi märgib, et HIVi hinnanguline kahju oli perioodil 2000-2010 kokku 188 miljonit eurot. “Ennetuse, antiretroviirusravimite, ravikulude ja kaotatud eluaastate tekitatud kahju põhjal on konservatiivne hinnang HIViga kaasnenud majanduslikule koormusele 2010. aastal 44,8 miljonit eurot – umbes sama palju kulus haigekassal I poolaastal ravimite kompenseerimisele.” lisab Paat.

Nakatunu, kellel on HIV varakult avastatud ja kes käib regulaarses kontrollis ning saab vajalikku ravi, ei tekita tavaliselt keskmisest töötajast suuremaid kulusid, kuna tema haigus on kontrolli all ning töövõime säilib 100%. Need töötajad, kes pole aga oma nakkusest teadlikud või on diagnoosi teada saanud väga hilja, jäävad aga järjest haigemaks ning võivad töövõimest kaotada kuni 50%, olles vastuvõtlikumad erinevatele haigustele ja puududes seetõttu ka rohkem töölt. Juhul, kui HIV ja ravivajadus on diagnoositud viis aastat pärast nakatumist, mil inimese töövõime on vähenenud 25% võrra, võib keskmise palgaga töötaja HIVi nakatumine minna madalama töövõime tõttu maksma aastas 2 375 eurot.

Koalitsiooni “Ettevõtted HIV vastu” eestvedaja ja Terve Eesti SA tegevjuhiKeit Fomotškini sõnul ongi tänane peamine väljakutse selles, kuidas piirata HIVi levikut tööealise elanikonna seas. “Tööandjate panus HIV-epideemiaga võitlemisel on üha vajalikum, kuna HIV levib järjest enam heteroseksuaalsel teel ning 25-49-aastaste ehk kõige paremas tööeas olevate inimeste seas. Otsene mõju tööandjaile ilmneb töövõime languse ja sellest tekkiva kulu näol. Tööandjate ülesanne on tõsta oma töötajate ja nende lähedaste teadlikkust HIVsse nakatumise viisidest, motiveerida töötajaid end testima ning anda seeläbi otsutav panus nakatumise vähenemisse tööealise tavaelanikkonna seas,” lisas Fomotškin.

Analüüsi rahastas koalitsioon “Ettevõtted HIV vastu” ning teostas poliitikauuringute keskus Praxis. Esmaesitlus toimus 14. mail kell 10.00 Radisson Blu Hotell Tallinna konverentsiruumis St.Petersburg.

Koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu“ koondab ettevõtteid, kes panustavad HIV-epideemia peatamisse Eestis. Koalitsiooni kuulub hetkel 11 tööandjat: Swedbank, Nordecon, TNS Emor, Hill&Knowlton, Johnson&Johnson, TBWA\Guvatrak, Coca-Cola, Radisson BLU Hotell Tallinn, Rimi Eesti, Boehringer Ingelheim Eesti filiaal ja Meedius. Rohkem infot koalitsioonist leidub www.hooli.ee.

Loe analüüsi “HIVI mõju majandusele ja tööandjate roll selle ennetamisel“:

KOKKUVÕTE
ESITLUSSLAIDID
TÄISPIKK VERSIOON

Lisainfo:
Kersti Karu
koalitsioon “Ettevõtted HIV vastu” ja Terve Eesti Sihasutus
Kommunikatsioonijuht
Tel 53 435 826
Email: kersti@terve-eesti.ee
www.terve-eesti.ee

Kolmanda koha ja 6000 eurot pälvinud  kohalike toimetajate poolt kokku pandud interaktiivne reisijuht Like A Local Guide sai ka parima Tallinna äriprojekti ja publiku lemmiku tiitli. Äriidee eesmärgiks on pakkuda asjalikku ning väärtuslikku informatsiooni reisijale. Erinevalt klassikalistest turismibüroodest pakub Like A Local Guide informatsiooni vastavalt kohalike soovitusele, tänu millele satub turist põnevamatesse ja kohaliku kogukonna poolt hinnatud ajaveetmise kohtadesse. Like A Local Guide plaanib äriideega hõlmata võimalikult palju riike ja linne, sealjuures info kogujateks ning avaldajateks on kohalikud toimetajad ise, kes vahetult oma tegevusega toovad ka kogukonna kokku.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärk on aidata noori talente uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkursi ellukutsuja on EAS ja konkursi korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 95 000-eurose auhinnafondi panid tänavu kokku Eesti edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid: SEB Pank, ABB, Webmedia, Skype, NASDAQ OMX, Technopolis Ülemiste, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Briti Nõukogu, KredEx, Terviseparadiis, Heateo SA, Avision, MarkIT, Advokaadibüroo Borenius, Tallinna ja Tartu linn. Ajujahi aitavad ellu viia BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Taotlusvooru raames toetatakse vabaühenduste tegevuses püsivalt osalevate vabatahtlike oskuslikule kaasamisele suunatud projekte, mille eesmärkideks on:

- vabaühenduste tegevuses enamate, sh senisest erineva profiiliga vabatahtlike teadlik kaasamine ja kinnistamine;

- vabatahtlike leidmise, juhendamise ja motiveerimise suutlikkuse kasv vabaühendustes;

- vabatahtliku tegevuse olulisuse teadvustamine ühiskonnas.

Toetatava projekti eelduseks on vabaühenduse poolt eelnevalt koostatud vabatahtlike värbamise kava olemasolu, mis esitatakse koos taotlusvormiga ning mida täiendatakse projekti elluviimise ajal. Toetatava projekti tulemusena peab vabaühenduses käivituma regulaarne vabatahtlike kaasamine ühingu põhikirjaliste eesmärkide elluviimisele kaasaaitavatesse tegevustesse ning nende kinnistamine ühingu tegevusse.

Toetussumma piirmäär ühe taotluse kohta on maksimaalselt 6500 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti eelarve abikõlblikest kuludest.

Teave toetustingimuste kohta, taotlusvormid ning muu taotlusvooru info siit.

NB! Taotlusvooruga seonduvate infopäevade ning seekord ka VTA ja Praxisega koostöös koolituste info selgub loodetavasti kõik juba järgmisel nädalal.  KÜSK koduleht kindlasti täieneb.

Kui veel pole jõudnud, siis nüüd loe ka Praxise vastselt valminud vabatahtliku tegevuse kommunikatsioonistrateegiat, mis teemaga suurepäraselt haakub.

Kirjutad Heateo Sihtasutuses käsiraamatut vabaühenduste mõju hindamisest. Miks? 

Tahame Heateos paremini aru saada, millist muutust me koos oma kogukonnaga oleme ühiskonnas loomas. Loodame, et mõju hindamise käsiraamat aitab nii meie toetavatel portfelliorganisatsioonidel kui teistel vabaühendustel oma tegevuse mõju paremini hinnata ja põhjendada.

Miks vabaühendusel on vaja oma tegevuse mõju hinnata?

Vabaühendustel on tihtipeale arvamus, et kui me teeme midagi kirglikult, siis see kindlasti ka muudab midagi. Tegelikult ei pruugi see nii olla. Mõju hinnates saab organisatsioon kõige kiiremat ja selgemat tagasisidet oma tegevuse tulemuslikkusele, mis aitab muuhulgas hoida üleval head hasarti oma igapäevases töös.

Mõju hindamisse ei tasuks suhtuda kui väljastpoolt pealesunnitud auditeerimisse, justkui keegi arvaks, et hinnatavad vabaühendused ei saa oma tööga hästi hakkama. Samuti ei tasu mõelda, et jälle keegi sunnib mind midagi tegema, kuigi mul on niigi käed-jalad tööd täis. Pigem on mõttekas rääkida mõjude hindamisest kui hädavajalikust abivahendist. Kui ühendus tahab maailma muuta, siis oma mõju hindamine aitab temal kui maailmamuutjal leida üles need kõige õigemad tegevused.

Seega on organisatsioonil vaja olla valmis tagasisideks, mida paljud ehk kardavad. Miks on hea teada saada oma vigadest?

Arvan, et siinjuures on abiks oma eluhoiaku teadlik kujundamine – ilmselt tekib õppimisele suunatud suhtumise puhul negatiivsust vähem. Näiteks kui ma olen teinud kümme aastat tööd ja pärast mõjude hindamist selgub, et midagi üliolulist on mu organisatsiooni programmist puudu, siis peaksin nördimise asemel otsima rõõmuga võimalusi oma tegevuste muutmiseks.

Hea on see, et kõik vabaühendused on praegu õppimise osas ühel positsioonil – kuna üheski valdkonnas teadvustatult mõju hindamist tehtud ei ole, siis pole kellelgi suurt edumaad. Hetkel oleme ka Heateo Sihtasutusega mõjude hindamise teekonna alguses. Praegu ei oska meiegi oma mõju veel täpselt hinnata, seega saame õppida kõik koos.

Kas ka need organisatsioonid, mille  tegevus on nii mitmetahuline, et raske on mõju hinnata, saavad valmivast käsiraamatust kasu?

Sõltub organisatsioonist. Näiteks kui mõnel on tegevusvaldkondi mitmeid, siis võiks valida mingi kitsam teema, mille hindamisest alustada, ja siis sealt edasi liikuda. Tasub keskenduda sellele, mis hetkel on võimalik. Mind ennast motiveeribki näiteks see, et saame kõigepealt mõju ära hinnata nendes valdkondades, kus see on lihtsam. Seegi on suur läbimurre.

Kas mõju hindaja peaks tulema väljastpoolt või peaks see inimene olema organisatsiooni seest?

Ideaalne on see, kui mõju hindamine oleks organisatsiooni sisetegevus. Muidugi võib küsida ka väljast abi, aga seda pigem metoodiliste küsimuste puhul – kuidas küsitlusi läbi viia või kuidas mingeid tegevusi rahasse arvutada. Ma ei kiidaks heaks olukorda, kus välised konsultandid teeksid mõju hindamise organisatsioonile valmis, aga pärast ei ole sellest meeskonnale kasu, kuna initsiatiiv pole tulnud neilt endilt. Sama kehtib ju näiteks strateegiate ja sotsiaalse ettevõtluse äriplaanide koostamise kohta – ilma meeskonna juhtrollita nende koostamisel on sellised dokumendid täiesti kasutud.

Mõju hinnates soovitad luua mõttemudeli. Mis see on?

Reeglina on teatud kogukonda ühendav missioon midagi õilsat, kuid samas ka laialivalguvat: “tahame edendada eestlaste tervisekäitumist”, “tahame aidata vanemate hoolitsuseta lapsi” või “muuta kooliharidust õpilasekesksemaks”. Selle all võib teha mida iganes – kõik, mida tehakse, on justkui õige. Küsimus on aga selles, kas see, mida pühendunult teeme, ka midagi käegakatsutavalt paremaks muudab? Kogu mõju hindamine hakkabki peale mõttemudeli koostamisest. Esmalt pannakse oma missioonist lähtuvalt paika oodatav käegakatsutav muutus ja seejärel kirjeldatakse ära teekonna trepiastmed hetkeolukorrast soovitud muutuseni.

Näiteks kui me teame, et meil on vanemliku hoolitsuseta viieaastane laps, kes on üle elanud psüühilised traumad, siis klassikaline lähenemine oleks see, et tahame talle teha lihtsalt head ja kuhjame ta üle piparkookidega. Ei osata mõelda, millist muutust „lapsele hea tegemise“ kaudu tegelikult luua soovitakse. Rahvusvaheline organisatsioon SOS Children’s Villages jõudis sellise probleemi puhul arusaamani, et nende organisatsioon on saavutanud edu siis, kui  laps saab täiskasvanuna hästi hakkama.  See tähendab, et tal on 25-aastaselt püsiv töökoht, kindel elukoht ja et ta annab oma lähisuhetele positiivse hinnangu. Seejärel sai organisatsioon hakata mõttemudeli abil palju konkreetsemalt vaatama, kuhu peaks see laps olema jõudnud 20-aastaselt ja varem, ning mida selleks konkreetselt teha tuleb.

Kellelt võiksid vabaühendused lisaks peatselt ilmuvale käsiraamatule veel abi saada?

Kindlasti on oma valdkonnas mõju hindamise populariseerimine ja ühisele õppimisele toeks olemine eri katuseorganisatsioonide roll, näiteks vabaühenduste liit EMSL, Sotsiaalsete Ettevõtluse Võrgustik või Eesti Noorteühenduste Liit. Heategu ise võtab paari aasta jooksul selle rolli, et praktikas katsetada mõjude hindamist koos oma toetavate portfelliorganisatsioonidega ja õppetunde vabaühenduste seas laiemalt levitada. Esimene mõjude hindamise teemaline EMSLi liikmeklubi üritus on juba toimunud, nüüd tuleb vaid edasi tööd teha, et mõju hindamine muutuks Eesti vabaühendustes sama loomulikuks osaks kui seda on praegu näiteks vabatahtlike kaasamine.

Intervjueerisid Eva Ladva ja Teele Tõnismann.

Soovid mõjude hindamisest rohkem teada saada? Esita küsimus Jaan Apsile loo lõpus olevas kommentaariumis (selleks tuleb eelnevalt sisse logida, näiteks Facebooki, Google’i, ID-kaardi või mobiil-ID abil lehe ülalservas)!

Vabaühenduste mõju hindamise mudeli ja käsiraamatu väljatöötamist rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Tulevased sotsiaalsed ettevõtjad tutvustavad oma ärikontseptsioone, mis on seotud erinevate aktuaalsete Eesti ühiskonna probleemide lahendamise või leevendamisega.  Eelnevalt põhjaliku sotsiaalse ettevõtluse koolitustesarja läbinud eestvedajad on tugeva sotsiaalse närviga ning saanud ettevõtlusteadmisi oma ala ekspertidelt, mille tulemusel on valminud uued ühiskonda muutvad ideed.

Kohapeal on võimalus tutvuda sotsiaalsete ettevõtjatega ning saada inspiratsiooni oma ideede elluviimiseks. Võimalus on olla kursis sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas toimuvate uuendustega ning leida endale koostööpartnerid. Samuti on võimalus tutvuda sotsiaalse ettevõtluse valdkonnaga.

Ürituse kavaga saab tutvuda aadressil http://maailmamuutjad.wordpress.com/

Registreerumine kestab 14. maini 2012

Üritus on kõigile tasuta.

Margarita Sokolova
Heateo Sihtasutus
Tel. +372 566 90 717
margarita@heategu.ee

http://www.epl.ee/news/eesti/noored-kooli-annab-23-uut-opetajat.d?id=64285577

Fotograaf: Aron Urb

Võrgustiku eesmärgid on sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkuse ja mõju suurendamine Eestis ning sotsiaalse ettevõtluse kui tegevusvaldkonna väärtustamine meie ühiskonnas.

„Võrgustik hakkab tegutsema nii liikmes- kui eestkosteorganisatsioonina. See tähendab ühelt poolt liikmeskonna informeerimist, innustamist ja nõustamist, teisalt aga soodsa keskkonna loomist alustavatele ja tegutsevatele sotsiaalsetele ettevõtetele,“ selgitas võrgustiku loomise projektijuht Riinu Lepa. „Meie sihiks on olla valdkonna arendaja ja kõneisik.“

Võrgustik koondab enda ümber lisaks sotsiaalsetele ettevõtetele ka sotsiaalse ettevõtluse huvilisi ja organisatsioone, kes on sotsiaalseteks ettevõteteks alles kujunemas. Esialgu on võrgustikul 19 liiget, kuid liikmekandidaatide, huviliste ja partnerite ring on üha kasvamas.

Sotsiaalsed ettevõtted on elujõulise majandustegevusega kasumijaotuseta organisatsioonid, mille eesmärgiks on ühiskondlike hüvede pakkumine. Sotsiaalne ettevõtlus on põnev ja võimalusterohke ettevõtlusvorm, mille eesmärgiks on pakkuda lahendusi ühiskondlikele vajadustele. See võib olla näiteks nii ühiskonna hammasrataste vahele jäänud inimestele töö pakkumine kui tervisliku toitumise propageerimine ja maaelu edendamine.

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik loodi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt rahastatud projekti tulemusena. Võrgustiku algatusgrupp on projekti läbi viinud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu eestvedamisel ning koostöös Heateo Sihtasutusega.

Lisamaterjal:

• Riinu Lepa projekti ja võrgustikku tutvustava esitluse slaidid.
• Fotograaf Aron Urbi fotojäädvustus.

Plaanis on tutvustada Heateo kogemusi oma portfelliorganisatsioonide mõju hindamisel ning anda praktilisi soovitusi, millistest sammudest kodanikuühendused oma mõju hindamiselvõiksid alustada ja mida silmas pidada. Räägime konkreetsemalt ka argumentidest, kuidas oma ühiskondliku mõju suurem tõestatus aitab veenda rahastajaid, liikmeid, sponsoreid,vabatahtlikke ja sisuliselt kogu ühiskonda just teie organisatsiooni panustama.

Tahame jagada oma õnnestumisi ja ebaõnnestumisi seoses mõju hindamise juhendi ja metoodika väljatöötamisega ning oleme väga huvitatud teie tagasisidest ja ideedest, et mai lõpuks kokku panna käepärane juhendmaterjal, mis aitaks oma mõju iseseisvalt hinnata kõikidel kodanikuühendustel.

Oma organisatsiooni mõju hindamise kogemusest tuleb rääkima lapsendamise ja pereteemadega tegeleva MTÜ Oma Pere juht Sigrid Petoffer.

Mõju hindamise metoodika töötame välja koostöös Praxisega – nii juhendmaterjali kui mõju hindamise käsiraamatu väljaandmist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Tea, miks ja mida hindad

Eduka hindamise võtmeks on läbimõeldud tegutsemine ja planeerimine. Alustamisel võib tekkida vaimustus ja soov hinnata kogu oma organisatsiooni mõju, aga samas – mida laiem on fookus ja mida rohkem teemasid hindamise alla võetakse, seda raskem ja suurem töö on mõju hindamine. Selleks, et juht ei peaks hiljem pettuma, tasub enne hindamist enda jaoks selgeks teha, miks on otsustatud mõju hinnata ja kelle jaoks see vajalik on. Selline teadmine võimaldab seada selgema fookuse ja aitab juhil otsustada, kui põhjalikult ta soovib organisatsiooni tegevust tegelikult hinnata. Kuna mõju hindamine on ajamahukas ja keeruline, on soovitav võimalusel vältida lisatööd.

Sageli on probleemiks, et põhikirjas sõnastatud tegevused ei pruugi kattuda organisatsiooni reaalsete igapäevategevustega. Mida kauem on organisatsioon tegutsenud, seda suurema tõenäosusega on tema tegevused vastavalt vajadustele ja võimalustele algselt planeerituga võrreldes muutunud. Mõju hindamisel tuleb lähtuda ikkagi sellest, millega organisatsioon igapäevaselt tegeleb. Tasub tõsiselt järele mõelda, ega muutused tegevustest ei ole tinginud kõrvalekallet ühenduse esialgsest missioonis – kui nii on, peaks juht enne hindamist uuesti üles leidma oma organisatsiooni fookuse.

Hindamise valupunktid

Paratamatult võib mõju hindamise käigus jõuda ummikseisu, kus tundub et organisatsiooni mõju ei olegi võimalik tõestada. On kaardistatud probleem, leitud üles sekkumise koht ja joonistatud välja pakutavad lahendused, kuid organisatsioon on samas seisus kus enne hindamist – puuduvad andmed, millega oma lahenduste mõjusust tõestada. See on kindlasti hindajale raske olukord, kuid ei tähenda kindlasti, et senine töö on läinud raisku ja mingite tulemusteni ei jõutagi.

Kõike ei peagi saavutama korraga ja kohe. Järgmise sammuna tuleb mõelda läbi küsimused ja indikaatorid, mille kaudu mõju mõõta. Indikaatorite määramisel tasub kindlasti kaugemale mõelda väljundite (nt koolitatud inimeste arv) ja tulemuste (nt riski tajumise määr) hindamisest.

Näiteks HIV-ennetustööga tegeleva Terve Eesti Sihtasutuse mõjususe hindamiseks on vaja mõõta mitte ainult koolitustel osalejate arvu, vaid tööealiste inimeste osakaalu ühiskonnas, kes tänu koolitusele on HIV-teemast teadlikumad, tajuvad riski ja ennetavad seda teadlikult, mõjutades nii ka teisi ühiskonna liikmeid.

Seejärel saab asuda organisatsiooni tegevuse kohta puuduolevaid andmeid koguma. Väiksemaid uuringuid suudab iga organisatsioon iseseisvalt läbi viia, kuid mahukamaid projekte tasub planeerida koos teiste sama valdkonna organisatsioonidega või näiteks ministeeriumitega.

Kindlasti on olemas riiklikke uuringuid ja statistikat, mis tegelevad valitud ühiskondliku probleemi negatiivsete mõjude hindamisega. Organisatsioon saab oma mõju tõestamiseks kasutada teiseseid andmeid, mille kaudu näidata oma panust ühiskonna jaoks tekkivate kulude vähendamisel. Näiteks on võimalik riikliku statistika abil välja tuua kulu ühiskonnale iga koolist väljakukkuva lapse või lastekodust väljuva mitte hakkama saava noore näol. Kui organisatsioon suudab siin anda kasvõi prognoosi oma panusele selle probleemi lahendamiseks, on võimalik võrrelda programmi käimashoidmiseks tehtavaid kulutusi ühiskonnale tekkimata jäänud kuludega.

Väga raske on tõestada koolituse või mõne haridusprogrammi otsest mõju suurema probleemi lahendamisel või ennetamisel. Seega tasub siin eriti uurida rahvusvahelisi kogemusi.

Iga samm on tähtis

Mõnele organisatsioonile piisab näiteks oma tegevuste ja eesmärkide vaheliste seoste hindamisest, sihtgrupi ja valitud meetodite analüüsist ning võrdlusest teiste sama probleemiga tegelevate lahendustega. See annab tagasisidet organisatsiooni senise tegevuse kohta ning võimaldab eesmärkide saavutamise seisukohalt olulisemaid tegevusi tähtsuse järjekorda seada.

Näiteks Heateo portfelli kuuluvale Noored Kooli Sihtasutusele andis väärtuslikku infot juba aastatetagune hindamine, mille käigus mõtestati lahti organisatsiooni tegevused ja vaadati, kas need lähevad kokku juba varem seatud eesmärkidega. Alguses oli organisatsiooni tegevuse fookuses programmiga liituvad noored, kuid nüüd keskendutakse rohkem üldise hariduskvaliteedi parandamisele. Näiteks kui varem suunati noored koolidesse üle Eesti, siis pärast hindamist otsustati keskenduda eelkõige problemaatilisematele ja väiksematele koolidele.

Kodanikuühenduste mõju hindamise mudeli ja käsiraamatu väljatöötamine toimub Heateo Sihtasutuse ja Praxise koostöös, projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Projekti eesmärk on aidata kaasa kodanikuühenduste tegevuse ühiskondlike ja sotsiaalsete mõjude senisest põhjalikumale hindamisele ja kommunikeerimisele. Samuti loodame, et mõju hindamise mudelist saab tööriist rahastajatele, kes hakkavad toetatavate organisatsioonide ühiskondlikule mõjule rohkem tähelepanu pöörama, selle hindamist rahastama ja tegema tõestatud mõjust lähtuvaid otsuseid.

Sestap tekkis mõte teha sotsiaalse ettevõtluse idee arendamise töötuba 10
+ 10 magistri ja doktori taseme tudengile. 10 tudengit osaleksid eesti
keelses ja 10 välistudengit inglise keelses töötoas. Mõlema töötoa
tulemusi arutatakse pärast ühises inglise keelses paneelis.

Töötoas antakse ette üks Eesti põletav sotsiaalvadkonna probleem ning
ühiselt luuakse sotsiaalse ettevõtte kontseptsioon selle probleemi
lahendamiseks. Näitame, et selle lühikese töötoa ajaga on võimalik isegi
sotsiaalse ettevõtte rahalised prognoosid ära teha.

12. aprillil kell 14.00-16.00 on plaanis sotsiaalse ettevõtluse idee
läbimängimine. Ürituse koodnimi on “Sotsiaalne LENDKALA” (tuletatud 17.
aprillil toimuva tudengikonverentsi LENDKALA nimest”.)

Registreerumiseks tuleb täita ära vorm aadressil: http://bit.ly/sotsiaalne_lendkala

Kalev Kaarna
TÜ Ettevõtluskeskus
TÜ Ideelabor