Arhiiv ‘Sotsiaalne ettevõtlus’ rubriigi jaoks
Uuskasutuskeskus otsib vabatahtlikku koolitusjuhti
Kui keskkonnasäästliku tarbimise idee on Sulle südamelähedane ning soovid oma professionaalseid teadmisi selle nimel rakendada, siis on Uuskasutuskeskus Sulle lausa loodud!
Ootame, et panustaksid oma ideede ja mõtetega allolevates valdkondades:
* UK keskkonnakoolituste ja klassiekskursioonide kontseptsiooni väljatöötamine;
* Koolitusmaterjalide ettevalmistamine ja testimine;
* Vabatahtlike koolitajate valik ja väljaõpetamine;
* UK keskkonnakoolituste ja klassiekskursioonide ”müügistrateegia” välja töötamine ja elluviimine;
* Koolitustel osalenute rahulolu hindamise süsteemi väljatöötamine ning koolituste edasine arendamine vastavalt saadud tagasisidele.
Otsime varasema kooltus- ja/või keskkonnatöökogemusega inimest, kes suudaks ja tahaks aidata kaasa UK keskkonnakoolituste ja klassiekskursioonide taaskäivitamisele ning anda seeläbi oma suur panus meie organisatsiooni arengule ja Eesti ühiskkonna keskkonnasõbralikumaks muutmisele.
Nagu me mainisime, on tegu vabatahtliku tööga. Eeldame, et panustad iganädalaselt ca. 4-12 tundi ja seda vähemalt poole aasta jooksul järjest. Siis saame kindlad olla, et suudame koos midagi ikka korda ka saata 
On võimalik, et kaasame ühe vabatahtliku asemel mitu ning moodustame UK keskkonnakoolituste töögrupi – seltsis on segasem ning koos jõuame rohkem!
Mida see töö Sulle annab? No esiteks muidugi seda, et saad teadlikult kaasa aidata ühiskondliku probleemi lahendamisele, milleks liigtarbimine ning teadmatus selle negatiivsest mõjust keskkonnale kindlasti on. Teiseks loodame, et tunned sellest tööst ja teiste UK toredate vabatahtlikega suhtlemisest siirast rõõmu. Ja kolmandaks usume, et siin on veel midagi Sinu jaoks peidus – miks muidu see kuulutus Sulle teele sattus ning Sind puudutas
Uuri lisaks telefonil 5068258 ja saada oma oma avaldus koos CVga aadressil katriin@uuskasutus.ee
Avalduste esitamise tähtaeg on 31. august.
Terve Eesti SA uus tegevjuht on Keit Fomotškin
Keit juhib Terve Eesti Sihtasutust alates augustist. Tema vastutada on kõik, mis seondub partnerite leidmise ja nendega kontakti hoidmisega, finantsjuhtimisega, rahade hankimisega ning vajadusel ka kõneisikuks olemisega. Keidi vedada on ka koalitsioon “Ettevõtted HIV vastu”.
Keit on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis haridusteaduste erialal ning kaitsnud lõputöö teemaga ”Seksuaalhariduse teemad ja sooline diskursus põhikooli II ja III kooliastme inimeseõpetuse õpikutes 2008/2009 õppeaastal“. Hetkel jätkab Keit õpinguid Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli magistriõppes, tudeerides sotsiaal- ja haridusteaduskonnas II kursusel koolikorraldust.
Aastatel 2007-2009 juhtis Keit rahvastikuministri bürood ning viimati andis oma panuse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed avaliku sektori asutuste töötajate keeleõppe arendamisse.
Põhjalikumast intervjuust võib lugeda Keidi suhtumises kohta sotsiaalsesse ettevõtlusesse, kirest rahvatantsu ja muusika vastu jpm.
Pirkko Valge: Vabatahtlik töö aitab tunda ennast vajalikuna
Heateo ja Uuskasutuskeskuse vabatahtlik Pirkko Valge räägib bioneer.ee-s pikemalt, mida vabatahtlikuks olemine tema jaoks tähendab ja miks tasub vabatahtlik olla.
Milline on Sinu esimene mälestus Uuskasutuskeskuse vabatahtlikuna?
Olen viimase kaheksa aasta jooksul olnud vabatahtlik mitmes organisatsioonis. Täpselt ei mäletagi, millal ja mida ma Uuskasutuskeskuses esimesel korral tegin. Võimalik, et käisime umbes kuus aastat tagasi sõbrannadega raamaturiiuleid korrastamas. 
Miks Sa seda teed? Mida selline töö vabatahtlikule annab?
Kuna ma töötan oma põhitöökohal väga intensiivselt, siis annab vabatahtliku töö mulle põhjuse korraks igapäevased tööteemad kõrvale panna ja tegeleda teistsuguste asjadega tavapärasest erinevas keskkonnas ja uute inimestega. See on väga värskendav! Otsin ilmselt pidevalt uusi kogemusi ja elamusi ja vabatahtlik töö on neid ka kuhjaga andnud.
Uuskasutuskeskusega on seotud paljud vabatahtlikud. Mida vabatahtlikud Uuskasutuskeskuses täpsemalt teevad?
Sellele oskavad ilmselt Uuskasutuskeskuse inimesed paremini vastata. Enda kogemusest võin öelda, et olen käinud raamatuid sorteerimas, olnud müüjaks, kirjutanud Uuskasutuskeskusele pressiteateid ja osalenud erinevates strateegia aruteludes.
Räägi mõnest lahedast ja meeldejäävast kogemusest, mille oled saanud vabatatahtlikuna.
Kõige lõbusama kogemuse sain, kui käisime sõbrannadega ühel laupäeval Uuskasutuskeskuse Paide tänava poe hoovis asju müümas. Panime hoovi üles suured letid: kingad, naisteriided, meesteriided, lasteriided. Uuskasutuskeskuse juhataja oli teinud korralikult reklaami ja õu oli terve päeva rahvast täis. Mina tegelesin tol päeval meesteriiete müügiga. Toredad vanahärrad õpetasid meesteriiete mõõtudest ja lõigetest paremini aru saama. Laadapäeva käive oli päris mitu tuhat krooni tavakäibele lisaks. Õhtul oli väga hea tunne, et saime midagi kasulikku ära teha.
Uuskasutuskeskuse motoks on “Puhas ja keskkonnasõbralik Eesti”. Kuidas haakub see moto Sinu igapäevaelu ja maailmavaatega?
Igapäevaselt ilmselt nii palju, et sorteerime koduse prügi kuude erinevasse liiki. Looduses käies olen mina see hull, kes teiste jäetud kommipaberid ja prahi kokku korjab ja prügikasti paneb. Kõige olulisemaks pean ise seda, et ostuotsused oleksid läbimõeldud – kuigi poes võib tunduda, et selliseid teksaseid või sellist kampsunit mul veel ei ole, peaks peas sel hetkel toksima küsimus, et kas mul ikka on vaja osta. Selles osas olen oma käitumist palju mõistlikumaks muutunud.
Oled Sa olnud vabatahtlik ka mõnes muus organisatsioonis või löönud vabatahtlikuna kaasa mõnes ettevõtmises väljaspool Uuskasustuskeskust?
Olen Heateo SA pikaajaline vabatahtlik ja panustanud nii Heateo enda tegemistesse kui nende partnerorganisatsioonidesse. Viimase aja suuremaid projekte oli Noored Kooli rahastusmudeli väljatöötamine.
Käesoleval hetkel on tööpuudus Eestis väga suur.
Mis Sa arvad, kas vabatahtlik töö võiks kuidagi töötuid aidata uue töö leidmisel? Kas ja millisel viisil oled Sa ise oma vabatahtliku töö kogemust kasutanud ära ka tööle kandideerides?
Eelmise aasta sügisel sain ka selle kogemuse. Töötuks jäämine lööb mõneks ajaks kindlasti jalad alt. Vabatahtlik töö aitab tunda, et sind on vaja ja näitab, et valdkondi, kus ennast võiks rakendada, on kindlasti rohkem kui see, kus sa viimati töötasid. Nii hea tuju hoidmiseks kui oma maailmapildi avardamiseks on vabatahtlik töö väga kasulik. Kui tööpaus tekib, siis tasuks kindlasti mõelda sellele, et kas minu naabruskonnas või linnas on mõni tore inimene, seltskond või organisatsioon, kellel minu abi vaja on.
Kui keegi kahtleb, kas olla vabatahtlik või mitte, siis mida Sa talle soovituseks või julgustuseks ütleksid?
Kui inimene kahtleb, et kellele tema teadmisi või oskusi ikka vaja on, siis olen täitsa veendunud, et kindlasti on olemas keegi, kes just sellist inimest otsib. Probleem võib tulla sellest, et organisatsiooni juht on nii ülekoormatud, et ta ei jõua vabatahtlikku juhendada ja talle ülesandeid kätte anda või teda pärast tänada. Selleks, et suhteid sisse seada, tasub rääkida erinevate inimestega ja uurida, mis abi organisatsioonil hetkel vaja on. Sest võib-olla ei ole neil hetkel vaja puuseppa, vaid kedagi, kes teeks tõlketööd, aga sama inimene valdab äkki mõlemat asja. Olge julged!
Tekst Uuskasutuskeskus, toimetas Katrin Lipp
Sotsiaalse ettevõtluse ideekonkurss
EELK konsistoorium otsib sotsiaalseid ettevõtjaid erinevate teenuste ja toodete arendamiseks ja osutamiseks koguduste ja kohalike omavalitsuste koostöös, et luua ühtsetel põhimõtetel tegutsev võrgustik keskusega EELK konsistooriumis.
Ettevõtjate töö sisuks on sihtgruppide vajadustele vastavate:
· avalike jm teenuste osutamise algatamine ja arendamine koostöös kohalike omavalitsuste ja kogudustega;
· piirkonna spetsiifikat ja kohapealseid võimalusi arvestava ettevõtluse arendamine tööhõive suurendamiseks;
· kiriku ja kohaliku omavalitsuse püsiva partnerluse arendamine, mis ületab ühe koguduse ja ühe kohaliku omavalitsuse piire
· uue organisatsiooni käivitamine, millel on potentsiaal anda märkimisväärne panus Eesti ühiskonna olulise probleemi lahendamisse.
Me otsime just Sind, kes Sa
· omad sotsiaalselt mõjukat ideed ja ärivaistu
· tunned hästi oma kodukandi võimalusi ja inimeste vajadusi
· oled hingelt eestvedaja, kes suudab inimesi oma ideedega kaasa tõmmata
· oled loov, ettevõtlik, avatud muudatustele ja järjekindel
· tunned kohaliku omavalitsuse toimimise loogikat
· oled valmis töötama tihedas kontaktis EELK Konsistooriumi diakoonia- ja ühiskonnatöö talituse, koguduse, valla- või linnavalitsuse ja teiste partneritega
· valdad vabalt eesti ja vene keelt, inglise keele oskus tuleb kasuks
Sul on võimalus osaleda ühiskondlikus diskussioonis ettevõtlikkuse arendamise ja töötuse vähendamise teemadel ning leida omale koostööpartnereid ja mõttekaaslasi. Sinu professionaalset arengut toetab kõrgetasemeline toetajate ja ekspertide võrgustik.
Huvi korral saada oma aadessile diakoonia@eelk.ee oma CV, ideekirjeldus (max 2 lk) koos orienteeruva maksumusega hiljemalt 05.07.2010. Valiku teeb asjatundjate komisjon 45 päeva jooksul. Konkursi võitjate (1 – 3 inimest) preemiafond on 7000 krooni.
Projektikonkursi parimate (15 inimest) täiendõpet „Ideest toimiva ettevõtteni“ rahastatakse projekti „Teeme koos“ raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest SA Innove kaudu. Täiendkoolitusel osalemiseks ja stipendiumi saamiseks on eriti oodatud töötud inimesed. Edukalt läbinutele makstakse idee ellurakendamiseks poole aasta jooksul ka tasu.
Lisainfot leiad aadressilt www.eelk.ee/diakoonia.
Otsime projektijuhti vabatahtlike võrgustiku arendamiseks
Otsime vabatahtlikku projektijuhti, kes aitab Heateo meeskonnal välja töötada ja testida uusi viise meie vabatahtlike võrgustiku arendamiseks. Teiste sõnadega – kes aitab meil läbi mõtelda selle, kuidas hoida särasilmsete toetajate silmi säravatena.
Heateo võrgustikus on üle saja vabatahtliku. Enamus nendest on ärisektori taustaga oma valdkonna tugevad tegijad. Nad panustavad oma kompetentse (nt strateegiline juhtimine, finants, kommunikatsioon, juriidika, IT) selleks, et meie poolt toetatavad algatused suudaksid tõepoolest ühiskonna positiivses mõttes pea peale pöörata.
Sul on võimalus end proovile panna:
• põhimõtete süsteemi loomisel Heateo võrgustikus olevate sädeinimeste eestvedamiseks ja juhtimiseks;
• seniste Heateo võtmevabatahtlike kaasamisel mõttetöösse, et kõik vaatenurgad saaksid arvesse võetud.
Omalt poolt pakume võimalust:
• arendada oma nõustamisoskuseid ja loovust inimeste eestvedamise valdkonnas;
• töötada koos Heateo professionaalse ja toreda meeskonnaga;
• oluliselt laiendada oma suhetevõrgustikku (ülesannete hulka kuulub võtmevabatahtlike intervjueerimine);
• saada arendusprojekti lõppedes selle edu korral soovituskiri Heateo juhatajalt.
Vabatahtliku kandidaadilt eeldame:
• seniseid edukaid kogemusi inimeste võrgustiku mitteformaalsest juhtimisest;
• oskust leida kontakti väga erinevate isiksustega ja võimet aru saada nende energiat käivitavatest teguritest;
• väga head suulist ja kirjalikku väljendusoskust;
• süsteemset mõtlemist.
Kandideerimiseks palume saata:
• elulookirjelduse;
• vabas vormis lühikese motivatsioonikirja (mitte rohkem kui pool lehekülge).
Konkreetsed eesmärgid ja töömahu paneme paika vastastikusel kokkuleppel. Orienteeruv tööaeg on 6 tundi nädalas vahemikus august – september 2010.
Kandideerimiseks vajalikud dokumendid palume saata aadressil info@heategu.ee hiljemalt 28. juuniks 2010.
Täna kl 18 Kumus film+muusika+tants=sotsiaalne ettevõtlus
1 – sissejuhatus
2 – film
3 – põnev sotsiaalprogramm
1) Sissejuhatuseks räägib AARNE SALUVEER oma mõtetest, kuidas seonduvad muusika, noored ja haridus.
2) Järgneb film EL SISTEMA.
“Olen veendunud, et tänapäeva suurte ühiskondlike probleemide põhjus on sotsiaalne tõrjutus. Seepärast peamegi tooma kõik lapsed oma imelisse maailma – muusikamaailma.” Nii sõnab arvukalt auhinnatud dokumentaalfilmis “El Sistema” sotsiaalne ettevõtja Jose Antonio Abreu.
Alates 1975. a on Abreu juhitav organisatsioon Venetsueelas asutanud 125 noorte- ja 30 sümfooniaorkestrit ning andnud muusikaharidust 250 000 lapsele. Vähem kui 10 aastaga kavatsetakse see arv kasvatada üle miljoni.
“El Sistema” on lugu uskumatust ühiskondlikust muutusest, mis vallandub siis, kui eesmärgile jäägitult pühendunud sotsiaalne ettevõtja ühendab oma hingejõu muusika maagiaga. Seda lugu jutustavad peamiselt lapsed ise. Lapsed slummidest, kes teenivad elatist prügimägedel. Lapsed, kes ei saa tulla orkestri avaproovi, sest neid tabas gängisõjas lastud juhuslik kuul.
Film näitab, kuidas üheskoos helimaastike maalimine annab nendele lastele kuuluvustunde, paneb nad õppima ja pingutama ning loob austusele ja hoolivusele põhineva väärtusmaailma. Kõige andekamatele saab muusikaõpingutest ka elukutse.
- http://www.el-sistema-film.com/index.html
Film on ingliskeelsete subtiitritega ja tasuta.
3) Oma tegevust tutvustab PARTNERITE TANTSUMARATON, kes sarnaselt El Sistemale kombineerib kunsti (antud juhul tantsu) sotsiaalsete eesmärkidega (antud juhul integratsioon).
Olete oodatud!
Heateo Sihtasutus, Kumu auditoorium ja PÖFF
Evelin Ilves avas Eesti teise SOS Lasteküla
Evelin Ilves avas tänase lastekaitsepäeva raames Põltsamaal Eesti teise SOS Lasteküla, kus kolmes majas leiavad perevanemate käe all endale pikaks ajaks kodu kuni 18 last, kes erinevatel põhjustel on kaotanud oma bioloogiliste vanemate hoolitsuse.
SOS Lasteküla patroon Ilves rõhutas, et kodu on kõige tähtsam asi maailmas. “Kuid kodu ei tee koduks pelgalt ilus maja või toredad toad. Kodu loovad hinged, kes elavad seal sees ja selle ümber,” ütles esileedi.
Evelin Ilves kinkis lastekülale Polli aiandi õunapuuistikud ja koostöös kirjastusega Varrak erinevaid raamatuid.
Ta nentis, et Põltsamaale rajatud lasteküla on Euroopa mõistes ainulaadne juba seetõttu, et seal asuvad tööle abielupaarid. “See tähendab, et laste eest hoolitsevad nii ema kui isa. Ühtlasi rajatakse kolm maja keset linna, mitte eraldi külana,” rõhutas presidendiproua.
Raha SOS Lasteküla rajamiseks tuli peamiselt Norra, Lichtensteini ja Islandi fondidelt – 8,5miljonilisest eelarvest finantseeriti nende abil 85 protsenti.
Allikas: Õhtuleht
Noorte energia loovasse ettevõtlikkusse
Otsime tegevjuhti Eesti Energia ja Heateo Sihtasutuse koostöös loodavale organisatsioonile. Alljärgnevalt plaanidest veidi lähemalt.
Juri on ühe Tallinnas tegutseva sotsiaalse ettevõtte juht ja asutaja. Juhina on tal veel palju õppida, kuid oma väsimatu ettevõtlikkusega on ta juba täna eeskujuks nii oma meeskonnale kui teistele tema ümber. Juri on sündinud ja kasvanud Narvas. Oma pidurdamatu aktiivsuse ja pealehakkamise mõttes oli ta kahjuks sama erandlik oma põlvkonnas kümmekond aastat tagasi, kui ta oleks tänaste Ida-Virumaa noorte hulgas. Või Eesti noorte hulgas laiemalt. Või Euroopa noorte hulgas. Euroopa Liit jääb oma elanikkonna ettevõtlikkuse osas tunduvalt alla USA-le, Eesti omakorda ei ole 33 ettevõttega 1000 elaniku kohta mitte EL tipus, vaid keskmise lähedal. Noorte hulgas pole olukord parem: 77% 16-24 aastastest Eesti noortest ei ole ettevõtlusest huvitatud. Seejuures oleme ühiskonnana olukorra ees, kus ettevõtlikkuse tähtsus järgmise 10 aasta jooksul oluliselt kasvab seoses hetkel majandust toitvate suuremahuliste EL toetuste lõppemisega.
Noorte ettevõtlikkuse kasvatamine ongi Heateo Sihtasutuse ja Eesti Energia koostöös loomisel oleva ühiskondliku programmi eesmärgiks. Uut programmi eristab kolm põhilist tunnust:
- piirkond – esimestel aastatel keskendume oma tegevustes ainult Ida-Virumaale, hiljem on plaanis laiendada tegevusi üle Eesti;
- sihtgrupp – üritame eelkõige jõuda nende noorteni, kes muidu kipuvad oma energiat suunama destruktiivselt;
- probleem – keskendume noorte koolivälise aja sisukale, loovat ettevõtlikkust tõstvale täitmisele.
Naljatlevalt võiks öelda, et läheme klassi, tutvustame programmi, küsime, kes tahab osaleda, ning võtame vastu kõik need, kes kätt ei tõsta. Programmi tulnud noored jagunevad nelja suuna vahel – kunst, reaalained ja tehnika, sport ning humanitaarained. Oktoobrist aprillini toimub 8 töötuba, kus koos ringijuhtide ning täiskasvanud nõuandjatega mõeldakse välja oma projektiidee, näiteks tänavatantsu võistlus kunsti töötoas või skeitpargi rajamine spordi töötoas. Õppeaasta jooksul idee küpseb, leiab kaasalööjaid ja toetajaid ning näeb kevadeks ka reaalselt ilmavalgust. Ühelt poolt on saanud värvi juurde kohalik elu, teisalt on osalevad noored ise omandanud hoiakuid, oskusi ning eneseusku ka tulevikus oma ideede elluviimiseks. Seejuures pole programmi eesmärk mitte kitsalt uute ettevõtjate / ettevõtete loomine, vaid laiemalt ettevõtliku ellusuhtumise ning oma käekäigu eest vastutuse võtmise arendamine.
Rõõmsaks teeb see, et meie ühisprojekt pole kaugeltki ainus samasuunaline ettevõtmine. Junior Achievement Eesti, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja noorteprogramm SINA on näited organisatsioonidest, kes samuti Eesti noorte hinges ettevõtlikkuse sädet sütitavad. Igaühel neist on oma piirkond või oma spetsiifika.
Ida-Virumaa noortega on siiani põhiliselt tegelenud EAS ja IVEK läbi eduka ühise projekti “Ettevõtlik Kool”, mis on suunatud ettevõtlikkuse kasvatamisele kooli piires. Samas on Eesti noortel teiste arenenud riikidega võrreldes peaaegu pretsedenditult palju koolivälist aega. Meie suvevaheajad on pikemad kui kusagil mujal ning koolipäevad paljude teiste riikidega võrreldes lühemad. Kahtlemata on õpilasi, kes seda koolivälist aega sisukalt kasutavad, kuid olenevalt elukohast ja vanemate majanduslikest võimalustest ei saa kaugeltki mitte kõik oma aega mõistlikult sisustada. Eriti just viimasel ajal, kui seoses keerulisemate majandusoludega on paljud huviringid ja spordiklubid Ida-Virumaal oma tegevuse lõpetanud. Siin tulebki loodav programm appi.
Kokkuvõttes on eesmärk väga lihtne – teeme üheskoos piirkonnast, mis toidab Eestimaad energiaga, kasvulava ka energilistele ja ettevõtlikele noortele.
Ajujahi sotsiaalse ettevõtluse eriauhinna võitja on meeskond Abikäsi!
Heategu andis eile Ajujahi finaalsaates Abikäele üle sotsiaalse ettevõtluse eriauhinna 50 000 krooni, mis annetati meile varakevadel toimunud heategevusliku Viru Keskuse Ehtebasaari müügitulust. Raha oli juba alguses planeeritud noorte äriplaanide konkursi „Ajujaht” raames toimuva sotsiaalsete äriideede konkursi auhinnafondi paigutamiseks, et seda kasutada parima projekti stardirahana.
Abikäe missiooniks on suurendada puuetega inimeste tööhõivet, otsides mitte ainult ei töökohti vaid neid ka ise luues. Abikäsi pakub teenused järgmistes valdkondades : telemarketing, aamatupidamine, tarkvara arendus, arvutite hooldus, remont ning moderniseerimine. Kogu teenitud tulu suunatakse läbi heategevusühingu Abikäsi puuetega inimeste hüvanguks. Ostes teenust, toetad Eesti puuetega inimesi.
Abikäsi endast:
Kvaliteetse elu üheks väga tähtsaks osaks on ka materiaalne kindlustatus. Kui vaadata olukorda tööturul, kus riigis on üle 100 000 töötu, siis võib vaid aimata millises ebavõrdes seisundis tööturul on puuetega inimesed. MTÜ Abikäsi on pühendunud selleks, et leida tööd neile kes seda kõige rohkem vajavad – luues positiivse erinevuse nii üksikisikute kui kogukondade jaoks. MTÜ Abikäsi usub siiralt, et sellel inimgrupil on kõik õigused selleks, et elada täisväärtuslikku elu ning oluliseks sammuks selle eesmärgi saavutamisel on rahulduspakkuv töökoha omamine.
Usume, et töö on iseseisva ja täisväärtusliku elu oluline osa ning igaühel on mingeid oskusi ja võimeid pakkuda. Me teeme põhjalikku tööd, et aidata inimestel teha kindlaks, arendada ja efektiivselt ära kasutada oma võimed. Momendil tegutseb MTÜ Abikäsi vaid Tallinnas ning Harjumaal, kuid kindasti loodame juba peatselt aidata inimesi üle Eesti.
Täna jagatakse nutikamate äriideede vahel üks miljon krooni
Täna, 20. mai õhtul selguvad ettevõtluskonkursi Ajujaht auhinnagalal selle aasta Ajujahi võitjad, kes jagavad omavahel ühe miljoni krooni suurust auhinnafondi. Muu hulgas anname Heateo poolt välja ka sotsiaalse ettevõtluse eriauhinna.
Tänaseks on sõelale jäänud viis meeskonda.
Auhinnagalal esitlevad viis finalisti viimast korda züriile oma äriplaane ning spetsiaalselt auhinnagala jaoks tehtud reklaamklippe. Võistlusesse on jäänud:
§ Õpime mängides- algklassidele suunatud õppemängud;
§ VetMed- põllumajandusloomade aretamist toetav geenitestimine;
§ e-raamatukogu- internetis asuv raamatukogu,
§ Click&Grow- isetoimiv lillepott,
§ HomeView- netipoodide kauba visualiseerimise 3d tarkvara.
Žürii Mart Maasik, Andrei Korobeinik, Valdo Randpere, Maire Milder ja Rein Kilk jagavad välja poole auhinnafondist ning teise poole jaotuse otsustavad Ajujahi saate vaatajad. Auhinnagalal antakse üle ka mitmed eriauhinnad – Tehnoloogiateemant, Maailmavallutaja, Tartu äriprojekt, Tallinna äriprojekt ning Sotsiaalne Ettevõte.
Webmedia juht Taavi Kotka sõnul on selle aasta finalistides näha selget edasminekut. “Sügisel esitatud ideedega võrreldes on meeskonnad palju tööd teinud- saanud valmis prototüübid, laiendanud meeskondasid, otsinud investoreid, leidnud potetsiaalseid kliente ja ka müünud oma esimesi tooteid,” rõõmustas Kotka, “kõik finaali jõudnud meeskonnad on omal moel eeskujuks ettevõtlusega alustajatele.”
Lugupeetud ajakirjanikud! Olete Ajujahi auhinnagalale teretulnud! Üritus toimub neljapäeval, 20. mail algusega kell 20.00 ETV stuudios Gonsiori 27, palun olge kohal hiljemalt 20.30. Meeskondade esitlused toimuvad ~ kl 21.00-21.45 ning peaauhinnad antakse üle orienteeruvalt kell 22.30. Enne saate algust saab press ligipääsu green roomi, kus asuvad finalistid ning peale auhindade üle andmist on võimalik võtta intervjuusid.
Eelmise aasta septembris käivitunud konkursile laekus 1751 ideed tarkvaraarenduse, internetiteenuste, disaini, keskkonna ja energia, mobiilitehnoloogia, hariduse ja meelelahutuse valdkondadest. Detsembris valis žürii välja 20 meeskonda, kes alates aasta algusest on saanud mitmeid koolitusi oma äriplaanide arendamiseks, vajalike investeeringute kaasamiseks ning ideede ellu rakendamiseks. Pärast koolituste läbimist esitasid meeskonnad žüriile hindamiseks äriplaanid, mille seast valiti välja viis parimat. 20. mail toimuval Ajujahi auhinnagalal valib žürii lõplikud võitjad.
Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärgiks on aidata noori ettevõtjaid uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkurssi viiakse läbi EASi teadlikkuse programmi raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Miljonikroonise auhinnafondi panevad välja SEB, Elion, EMT, MicroLink, BDA Consulting, Ülemiste City, Eesti Arengufond, Tehnopol, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu linn, Skype, Heateo Sihtasutus, Webmedia ja Nasdaq OMX Tallinna börs. Ajujahi korraldajad on BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.
Lisainfo:
Kadri Ugand
BDA Consulting partner
Tel: 52 55 504
E-post: kadri@bda.ee