Arhiiv ‘Kodanikeühiskonnast’ rubriigi jaoks

Eesti Toidupank jagab igal nädalal toidupakke kõige vaesematele peredele ja üksikisikutele. 28. augustil korraldab toidupank nende inimeste tarvis toidu kogumise kampaania neljas Prisma peremarketis: Rocca al Mare, Mustamäe, Lasnamäe ja Sikupilli. Kampaania korraldamiseks vajatakse 100 vabatahtlikku, kes töötavad vahetustes kella 11.00 kuni 15.00 või 15.00 kuni 19.00. Vabtahtlikud jagavad flaiereid infoga toidupanga tegevuse kohta ja koguvad kokku Prisma klientide poolt annetatud toidu. Enne 28. augustit korraldatakse vabatahtlikele infopäevad, kus räägitakse toidupaga töötamise põhimõtetest ja selgitatakse toidu kogumist Prisma Peremarketis.

Vabatahtlikuna registreerimiseks tuleb saata e-kiri aadressil info@toidupank.eu, milles on Teie nimi, vanus, e-posti aadress ja telefoninumber. Kõigile registreerunutele saadab toidupank lisainfot.

Vabatahtlike infopäev

Infotund vabatahtlikele toimub 23. ja 25. augustil kl 17.30-18:30 Swedbanki peamajas (Liivalaia 12) Balti suures saalis, kus räägitakse toidupanga töötamise põhimõtetest ja selgitatakse toidu kogumist Prismades. Infotunnile pääsemiseks tuleb end eelnevalt registreerida ülaltoodud e-posti aadressil.

Otsime Noored Kooli  meeskonda 1⁄2 tööajaga augustist 2010 märtsini 2011
VENEKEELSE KOGUKONNA KOORDINAATORIT

Peamised tööülesanded
- “Tagasi kooli” projekti juures
- Venekeelse kogukonna kaasamise strateegia arendamine ja elluviimine
- Projekti kodulehe ja materjalide ettevalmistamine venekeelsena
- Kommunikatsioon koolide esindajate, potentsiaalsete külalisõpetajate ja organisatsioonidega Noored Kooli programmi osalejate värbamise juures
- Teavituskampaania arendamine ja elluviimine vene keelt emakeelena kõnelevate osalejate leidmiseks
- Kommunikatsioon üliõpilaste, üliõpilasorganisatsioonide, õppejõudude, administratsiooni jm vajalike osapooltega

Pakume Sulle
- Arenguvõimalusi ja väljakutseid pakkuvat tööd Eesti ühe unikaalseimas sotsiaalses ettevõttes
- Võimalust anda oluline panus Eesti haridusse muutuste loomisesse
- Kuulumist energilisse ja edumeelsesse meeskonda ja põnevasse partnervõrgustikku
- Võimalust iseseisvalt tegutseda ja oma ideid ellu viia
- Laialdasi kommunikatsiooni ja turunduse alaseid kogemusi
- Suurepäraseid töötingimusi Tallinna kesklinnas
- Konkurentsivõimelist töötasu

Edukas kandidaat on
- Suurepärase kirjaliku ja suulise eneseväljendusoskusega nii eest kui vene keeles
- Tugeva algatusvõimega, iseseisev, loov
- Tulemustele orienteeritud ja kohusetundlik
- Detailides täpne ja korrektne
- Efektiivne planeerija ja organiseerija
- Lisainfo – tööülesandeid saab täita ülikooliõpingute kõrvalt

Kandideerimiseks saada CV ja motivatsioonikiri (vastus küsimusele “Miks soovin tegutseda Noored Kooli venekeelse kogukonna koordinaatorina?”) aadressile kaire@nooredkooli.ee 15. augustiks 2010. Lisainfo telefonil 566 42846, www.nooredkooli.ee ja www.tagasikooli.ee.

Heateo ja Uuskasutuskeskuse vabatahtlik Pirkko Valge räägib bioneer.ee-s pikemalt, mida vabatahtlikuks olemine tema jaoks tähendab ja miks tasub vabatahtlik olla.

Milline on Sinu esimene mälestus Uuskasutuskeskuse vabatahtlikuna?

Olen viimase kaheksa aasta jooksul olnud vabatahtlik mitmes organisatsioonis. Täpselt ei mäletagi, millal ja mida ma Uuskasutuskeskuses esimesel korral tegin. Võimalik, et käisime umbes kuus aastat tagasi sõbrannadega raamaturiiuleid korrastamas.

Miks Sa seda teed? Mida selline töö vabatahtlikule annab?

Kuna ma töötan oma põhitöökohal väga intensiivselt, siis annab vabatahtliku töö mulle põhjuse korraks igapäevased tööteemad kõrvale panna ja tegeleda teistsuguste asjadega tavapärasest erinevas keskkonnas ja uute inimestega. See on väga värskendav! Otsin ilmselt pidevalt uusi kogemusi ja elamusi ja vabatahtlik töö on neid ka kuhjaga andnud.

Uuskasutuskeskusega on seotud paljud vabatahtlikud. Mida vabatahtlikud Uuskasutuskeskuses täpsemalt teevad?

Sellele oskavad ilmselt Uuskasutuskeskuse inimesed paremini vastata. Enda kogemusest võin öelda, et olen käinud raamatuid sorteerimas, olnud müüjaks, kirjutanud Uuskasutuskeskusele pressiteateid ja osalenud erinevates strateegia aruteludes.

Räägi mõnest lahedast ja meeldejäävast kogemusest, mille oled saanud vabatatahtlikuna.

Kõige lõbusama kogemuse sain, kui käisime sõbrannadega ühel laupäeval Uuskasutuskeskuse Paide tänava poe hoovis asju müümas. Panime hoovi üles suured letid: kingad, naisteriided, meesteriided, lasteriided. Uuskasutuskeskuse juhataja oli teinud korralikult reklaami ja õu oli terve päeva rahvast täis. Mina tegelesin tol päeval meesteriiete müügiga. Toredad vanahärrad õpetasid meesteriiete mõõtudest ja lõigetest paremini aru saama. Laadapäeva käive oli päris mitu tuhat krooni tavakäibele lisaks. Õhtul oli väga hea tunne, et saime midagi kasulikku ära teha.

Uuskasutuskeskuse motoks on “Puhas ja keskkonnasõbralik Eesti”. Kuidas haakub see moto Sinu igapäevaelu ja maailmavaatega?

Igapäevaselt ilmselt nii palju, et sorteerime koduse prügi kuude erinevasse liiki. Looduses käies olen mina see hull, kes teiste jäetud kommipaberid ja prahi kokku korjab ja prügikasti paneb. Kõige olulisemaks pean ise seda, et ostuotsused oleksid läbimõeldud – kuigi poes võib tunduda, et selliseid teksaseid või sellist kampsunit mul veel ei ole, peaks peas sel hetkel toksima küsimus, et kas mul ikka on vaja osta. Selles osas olen oma käitumist palju mõistlikumaks muutunud.

Oled Sa olnud vabatahtlik ka mõnes muus organisatsioonis või löönud vabatahtlikuna kaasa mõnes ettevõtmises väljaspool Uuskasustuskeskust?

Olen Heateo SA pikaajaline vabatahtlik ja panustanud nii Heateo enda tegemistesse kui nende partnerorganisatsioonidesse. Viimase aja suuremaid projekte oli Noored Kooli rahastusmudeli väljatöötamine.
Käesoleval hetkel on tööpuudus Eestis väga suur.

Mis Sa arvad, kas vabatahtlik töö võiks kuidagi töötuid aidata uue töö leidmisel? Kas ja millisel viisil oled Sa ise oma vabatahtliku töö kogemust kasutanud ära ka tööle kandideerides?

Eelmise aasta sügisel sain ka selle kogemuse. Töötuks jäämine lööb mõneks ajaks kindlasti jalad alt. Vabatahtlik töö aitab tunda, et sind on vaja ja näitab, et valdkondi, kus ennast võiks rakendada, on kindlasti rohkem kui see, kus sa viimati töötasid. Nii hea tuju hoidmiseks kui oma maailmapildi avardamiseks on vabatahtlik töö väga kasulik. Kui tööpaus tekib, siis tasuks kindlasti mõelda sellele, et kas minu naabruskonnas või linnas on mõni tore inimene, seltskond või organisatsioon, kellel minu abi vaja on.

Kui keegi kahtleb, kas olla vabatahtlik või mitte, siis mida Sa talle soovituseks või julgustuseks ütleksid?

Kui inimene kahtleb, et kellele tema teadmisi või oskusi ikka vaja on, siis olen täitsa veendunud, et kindlasti on olemas keegi, kes just sellist inimest otsib. Probleem võib tulla sellest, et organisatsiooni juht on nii ülekoormatud, et ta ei jõua vabatahtlikku juhendada ja talle ülesandeid kätte anda või teda pärast tänada. Selleks, et suhteid sisse seada, tasub rääkida erinevate inimestega ja uurida, mis abi organisatsioonil hetkel vaja on. Sest võib-olla ei ole neil hetkel vaja puuseppa, vaid kedagi, kes teeks tõlketööd, aga sama inimene valdab äkki mõlemat asja. Olge julged!

Tekst Uuskasutuskeskus, toimetas Katrin Lipp

Heategevusnõustamine on pangandusmaailmas muutumas isikliku vara haldamise lahutamatuks osaks. Swedbank on teadaolevalt esimene pank Baltikumis, kes hakkab oma privaatpanganduse kliente nõustama filantroopia- ja heategevusnõustamise valdkonnas.

Euroopa varanõustajate uuringu kohaselt on huvi selle teenuse vastu Euroopas kahe aastaga kasvanud koguni 63%. Baltikumis on tegu veel uudse suunaga, kuid mujal maailmas pakuvad teenust näiteks UBS, Barclays Wealth ja JPMorgan Private Bank.

Teenuse raames antakse kliendile nõu alates sellest, kuhu suunata ühekordne annetus, kuni selleni, kuidas luua heategevuslik fond või sihtasutus. Nõustamisteenus sisaldab usaldusväärsete organisatsioonide taustauuringut kliendile huvipakkuvas valdkonnas, samuti kliendi poolt asutatud heategevusliku fondi haldusteenust, mis on kliendile tausta.

Swedbanki privaatpanganduse juhi Vaiko Tammevälja sõnul on tegu ülemaailmse trendiga, näiteks Saksamaal läbi viidud filantroopide uuringu kohadelt on heategevusnõustamine Euroopa pankade varakatest eraisikutest klientide seni rahuldamata vajadus. “Meie soov on tulla vastu oma klientide soovidele ning selle läbi aidata kaasa filantroopia kui mõtteviisi kujundamisele Eestis ning jätkusuutliku ühiskonna arengule. Haldame ja toetame Aadu Luukase Sihtasutust, lisaks oleme olnud Noored Kooli SA, Ettevõtete Koalitsioon HIV vastu, Eesti Toidupanga ja Swedbanki annetuskeskkonna asutajad ning nüüd on aeg küps, kus saame oma kogemusi ka klientidega jagada,” sõnas Tammeväli.

Tammeväli lisas, et antud teenus on loomulikuks osaks meie klientide igapäevasest teenindusprotsessist, eraldi teenustasu selle nõustamise eest ei võeta.

Filantroopianõustamise teenuse arendamise juures on oluliseks partneriks Heateo Sihtasutus, kellega Swedbankil on erinevad koostööprojektid juba 2006. aastast. Heateo SA roll on aidata kaasa uute sotsiaalsete ettevõtlusprojektide tekkele ja olla nõuandjaks tugevate, usaldusväärsete ja eesmärgipõhiselt liikuvate mittetulundusühingute leidmisele.

Heateo Sihtasutuse nõukogu liige Maarja Oviir-Neivelti sõnul on vabatahtlik tegevus ühiskonna hüvanguks ehk filantroopia üha enam pead tõstmas ka Eestis. “Minu jaoks on filantroopia kui mõtteviis ning olen veendunud, et meil kõigil on võimalik anda oma panus ühiskonna valupunktide lahendamisele. Seetõttu loodan, et meie ühiskonnas on sel valdkonnal ees suur tulevik,” märkis Neivelt.

Filantroopiaalase nõustamise eesmärgiks on pakkuda Swedbanki privaatpanganduse ja personaalse varahalduse klientidele lisaväärtust filantroopia ja heategevusliku nõustamise näol ning kujundada laiemalt hoolivat mõtteviisi Eesti inimeste hulgas.

Laura Käesel
Kommunikatsioonispetsialist
Swedbank
Tel: +372 888 3900
laura.kaesel@swedbank.ee

Otsime vabatahtlikku projektijuhti, kes aitab Heateo meeskonnal välja töötada ja testida uusi viise meie vabatahtlike võrgustiku arendamiseks. Teiste sõnadega – kes aitab meil läbi mõtelda selle, kuidas hoida särasilmsete toetajate silmi säravatena.

Heateo võrgustikus on üle saja vabatahtliku. Enamus nendest on ärisektori taustaga oma valdkonna tugevad tegijad. Nad panustavad oma kompetentse (nt strateegiline juhtimine, finants, kommunikatsioon, juriidika, IT) selleks, et meie poolt toetatavad algatused suudaksid tõepoolest ühiskonna positiivses mõttes pea peale pöörata.

Sul on võimalus end proovile panna:

• põhimõtete süsteemi loomisel Heateo võrgustikus olevate sädeinimeste eestvedamiseks ja juhtimiseks;
• seniste Heateo võtmevabatahtlike kaasamisel mõttetöösse, et kõik vaatenurgad saaksid arvesse võetud.

Omalt poolt pakume võimalust:

• arendada oma nõustamisoskuseid ja loovust inimeste eestvedamise valdkonnas;
• töötada koos Heateo professionaalse ja toreda meeskonnaga;
• oluliselt laiendada oma suhetevõrgustikku (ülesannete hulka kuulub võtmevabatahtlike intervjueerimine);
• saada arendusprojekti lõppedes selle edu korral soovituskiri Heateo juhatajalt.

Vabatahtliku kandidaadilt eeldame:

• seniseid edukaid kogemusi inimeste võrgustiku mitteformaalsest juhtimisest;
• oskust leida kontakti väga erinevate isiksustega ja võimet aru saada nende energiat käivitavatest teguritest;
• väga head suulist ja kirjalikku väljendusoskust;
• süsteemset mõtlemist.

Kandideerimiseks palume saata:

• elulookirjelduse;
• vabas vormis lühikese motivatsioonikirja (mitte rohkem kui pool lehekülge).

Konkreetsed eesmärgid ja töömahu paneme paika vastastikusel kokkuleppel. Orienteeruv tööaeg on 6 tundi nädalas vahemikus august – september 2010.

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid palume saata aadressil info@heategu.ee hiljemalt 28. juuniks 2010.

Globaliseerumisest rohujuuretasandini ja tagasi – 19. ja 26.05 ning 2. ja 9.06 kl 18 Kumu auditooriumis.

Kõik programmis linastuvat neli linalugu räägivad üleilmsetest protsessidest, mida juhivad ühtaegu nii suurkorporatsioonid ja riigivalitsused, neile vastukaaluks aga pikemaajalisi väärtusi kaitsvad üksikisikud. Neli kõrgetasemelist filmilugu pakuvad vaatajaile võimaluse kaasa elada, mõelda ja tegutseda.

FILMIPROGRAMM:

19. mai, kell 18:00

UNISTUSTE MAA / DREAMLAND
Režissöörid Gudnason Thorfinnur, Magnason Andri Snær
Island 2009, 89 min
Filmi juhatab sisse Fred Jüssi

Island on paljude ilusate unistuste maa, oma eriliselt kauni keele ja kummaliselt puudutava muusikaga, mille hõrgud kõlad ka antud filmi täidavad. Paljude inimeste meelest on see maailma ilusaim riik, mille looduse vastuolude suurejoonelisus mõjub lämmatavalt kaunina ka kinoekraanil. Ilu, tundlikkus ja tehniline meisterlikkus, millega oma kodusaart on filmitud, on peadpööritavalt kaunis.
Mis sul on, kui sa oled kõik maha müünud? – küsivad selle filmi autorid, kelle kodusaarele rajab globaalne suurkorporatsioon Alcoa resursimahukaid alumiiniumitehased. Islandi looduse ainukordsus ohverdatakse kavala küünilise poliitkolonisatsiooni käigus maailmale, mille eesmärk on kasumi suurendamine olenemata sotsiaal-keskkondlikest tagajärgedest. Lubatud suurest majanduslikust „õnnest“ võisime kõik kuulda globaalse majanduskriisi alguses…

http://www.dreamland.is
http://www.youtube.com/watch?v=OvH8tl4y0KE

26. mai, kell 18:00

KAUBOID INDIAS / COWBOYS IN INDIA
Režissöör Simon Chambers
Suurbritannia 2009, 79 min

“Kauboid Indias” on üks ootamatult lõbus lugu mitte aga nii lõbusast teemast. Tegu on kummalise enese- ja süsteemiiroonilise reisijutustusega. Briti ajakirjanik Simon Chambers läheb omapäi Indiasse lahendama klassikalist küsimust, kas suurkompaniid tõesti aitavad kohalikke kogukondi nõnda nagu nad tihti seda lubavad ja välja reklaamivad? Tema täpsemaks sihtmärgiks on Briti kaevandushiid kes tegutseb Orissas Vedanta Resources nimelise ettevõttena ning plaanib seal kohalike hõimude jaoks pühal mäel alustada kaevamistega. Loomulikult lubadusega kohalike elu moderniseerida, pakkuda haridust jne. Kuid võibolla need kohalikud ei taha seda paradiislikku tänapäevamugavust?

http://www.youtube.com/watch?v=H-lCL7bP1a4

2. juuni, kell 18:00

TULI LUME ALL / FIRE UNDER THE SNOW
Režissöör Makoto Sasa
USA 2008, 75 min
Filmi juhatavad sisse Andres Herkel ja Alex Lotman

Tiibeti Gelugi koolkonna munk Palden Gyatso on budistliku maailma jaoks tuntud nimi, sest tema autobiograafiline raamat “Tuli lume all” on olnud paljudele Tiibetist hoolivatele inimestele vastuolulisi tundeid tekitavaks lugemismaterjaliks. Just sellesama tuntud raamatu pealkirjast on laenatud ka nimi käesolevale filmile, mis tutvustab meile tõelise vabaduse eest võitleja Palden Gyatso elu, põhimõtteid ja endiselt vankumatut tegutsemisindu.
1959. aastal peale Tiibeti okupeerimist Hiina vägede poolt hakkas kommunistlik uusvalitsus oma doktriinile kohaselt kõike religioosset ühiskondlikust sfäärist välja juurima ning maha suruma riigis toimuvaid ülestõusukatseid. Paljud rahumeelsetel meeleavaldustel osalenud mungad sattusid juba selsamal aastal Hiina vanglasüsteemi repressiivohvriteks, nagu ka toona 26 aastane noor munk Palden Gyatso. Tagasi vabadusse jõudis ta alles 33 aastat hiljem 1992 aastal ning päris vabadusse jõudis ta selsamal aastal põgenedes koos vanglast välja smuugeldatud piinariistadega Indiasse Dharamsalasse Tiibeti eksiilvalitsuse juurde. Temast sai aktiivne vabadusvõitleja, kes peale raamatu kirjutamist on reisinud paljudes maades, kõnelnud oma kogemustest ja sütitanud vabaduse leeki paljude inimeste südamesse.

http://www.fireunderthesnow.com
http://www.youtube.com/watch?v=zcpg4yX22K0

09.juuni kell 18:00

EL SISTEMA
Režissöörid Paul Smaczny & Maria Stodtmeier
Saksamaa 2008, 100 min

“Olen veendunud, et tänapäeva suurte ühiskondlike probleemide põhjus on sotsiaalne tõrjutus. Seepärast peamegi tooma kõik lapsed oma imelisse maailma – muusikamaailma.” Nii sõnab arvukalt auhinnatud dokumentaalfilmis “El Sistema” sotsiaalne ettevõtja Jose Antonio Abreu.
Alates 1975. a on Abreu juhitav organisatsioon Venetsueelas asutanud 125 noorte- ja 30 sümfooniaorkestrit ning andnud muusikaharidust 250 000 lapsele. Vähem kui 10 aastaga kavatsetakse see arv kasvatada üle miljoni.
“El Sistema” on lugu uskumatust ühiskondlikust muutusest, mis vallandub siis, kui eesmärgile jäägitult pühendunud sotsiaalne ettevõtja ühendab oma hingejõu muusika maagiaga. Seda lugu jutustavad peamiselt lapsed ise. Lapsed slummidest, kes teenivad elatist prügimägedel. Lapsed, kes ei saa tulla orkestri avaproovi, sest neid tabas gängisõjas lastud juhuslik kuul.
Film näitab, kuidas üheskoos helimaastike maalimine annab nendele lastele kuuluvustunde, paneb nad õppima ja pingutama ning loob austusele ja hoolivusele põhineva väärtusmaailma. Kõige andekamatele saab muusikaõpingutest ka elukutse.

http://www.el-sistema-film.com/index.html
http://www.youtube.com/watch?v=276oR_tEmbs

Kõik filmid on inglise keeles või ingliskeelsete subtiitritega.

————————————————————————–

Kumu Dokumentaali seansid on tasuta.

Olete oodatud!
Teie, Kumu auditoorium ja PÖFF

Infotelefon: 6026022

Foto: Õhtuleht

Emotsioonid, mis võidupaari pärast saate lõppu valdasid, olid nende enda sõnul täiesti kirjeldamatud ja mõlemal oli väga hea meel. “Mul on super emotsioon, täiesti kirjeldamatu, ma tunnen ennast jube hästi!” ütles Artur ja Lenna kilkas: “Mul on nii hea meel! Ma ei oleks julgenud loota võitu, sest me teadsime, et vahed on nii väikesed ja kõik on väga võrdsed. Mõlemad oleks väärinud võitu. Aga et me võitsime tegelikult, mul on nii hea meel, fantastiline, super!”

Võidusumma 300 000 krooni annetavad Lenna ja Artur Anni Akadeemiale, mis koolitab intellektipuudega inimesi ning paneb nad tööle sihtasutuse poolt Pärnu hansapäevadeks loodavasse välikohvikusse ja käsitööpoodi. Saate võiduraha eest soetatakse Anni Akadeemia kohvikusse vajalik inventar.

Palju õnne, Lenna ja Artur ning Anni Akadeemia!

Eestis võib täna olla kokku üle 10 000 HIV-positiivse inimese. Paljud neist ei tea seda tänaseni, et on nakatunud. Mille järgi neid ära tunda? See polegi võimalik. Nad on täiesti tavalised inimesed. Neid leidub kõikidel elualadel, igas Eestimaa nurgas ja suure tõenäosusega ka sinu tutvusringkonnas. Selleks, et nakatuda, ei pea narkootikume süstima või olema või lõtvade elukommetega. Piisab ühestainsast kaitsmata vahekorrast!

Iga inimene peaks end HIVi suhtes testida laskma. See annab kindlustunde ning kontrolli oma elu ja tervise üle.

Kutsume kõiki 16. mail HIV-kiirtestimisele. Testimine toimub Tallinnas, Tammsaare pargis ja Narvas, Geneva Kultuurikeskuse ees, kell 12.00-18.00.

HIV-kiirtesti tegemine on kõigile anonüümne ja tasuta. Verd võetakse sõrmeotsast ning vastuse saab kohe teada!

Loe lisa siit.

Testimist korraldavad: Eesti HIV-positiivsete võrgustik, Tervise Arengu Instituut ning Ettevõtete koalitsioon HIV ja AIDSi vastu. Testidega varustab ning rahaliselt toetab AIDS Healthcare Foundation (USA). Samade partnerite koostöös oli esmakordselt Eestis võimalik teha HIV kiirteste möödunud aasta lõpus. Kokku testiti kahel pärastlõunal Tammsaare pargis 330 inimest.

Eesti Päevaleht kirjutab vabatahtlike veetavast Toidupangast, mis aitab inimesi, kes elatuvad toimetulekutoetusest. Heategu on Toidupangaga viimastel kuudel koostööd teinud ning kaalub algatuse toetamist, sest lahendus inimeste aitamiseks on väga leidlik.

„Meie eesmärk on aidata inimesi, kes peavad praegu elama toimetulekutoetusest, mis on 800–1000 krooni,” selgitas mujal Euroopas juba päris levinud Toidupanga idee Eestisse toonud Piet Boerefijn, Eesti-Hollandi heategevusfondi Päikeselill juht. „Sellega ei saa ju elada, see ei ole normaalne,” leidis ta.

Toidupank, mida veavad vabatahtlikud, püüab koostööd teha suurte poodide ja tootjatega ning toimetab nendelt üle jäänud kauba abivajajatele. Praegu on õnnestunud koostööd alustada Rimi ja Säästumarketi ketiga, kes annavad korra nädalas ära kauba, millel on mõne päeva pärast kätte jõudmas „parim enne” kuupäev. „Kõlblik kuni” kuupäevaga märgistatud värsket toodangut keelab ära anda seadus.

Koostööd tehakse tootjatega nagu Leibur, Fazer, Bambona ja Kraft Foods, kes annavad otse Toidupangale oma ülejäänud kaupa, mis ei sobi müügiks tihti näiteks lihtsalt vigase etiketi pärast.

Igal reedel laotakse kokku kogutud kraam bussi ja veetakse Tallinnas kahte keskusse, kus see jagatakse sajale perele. Praegu tehakse linnas koostööd Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega, kes teeb iga nädal nimekirja sajast inimesest, kes kõige enam abi vajavad. Neile jagatakse pakid kätte dokumendi alusel.

„Kuid me näeme vajadust palju rohkemaks. Tallinnas elab toimetulekutoetusest üle 4000 inimese,” selgitas Boerefijn.

Loe täispikkuses artiklit siit.

Kaheksa Eesti advokaadibürood on seotud Eesti Advokatuuri ja Heateo Sihtasustuse koostööprojektiga, mille alusel nõustavad Eesti advokaadid sotsiaalprojekte.

Tänaseks on projektiga seotud advokaadibürood Eversheds Ots & Co, Kaasik & Co, Lentsius & Talts, LEXTAL, Luiga Mody Hääl Borenius, Sorainen, Varul Vilgerts Smaliukas. Märtsis liitus projektiga Asianajotoimisto Hedman Partners OY Eesti filiaal, kes annab juriidilist konsultatsiooni Heateo Sihtasutuse uue algatuse, arengupuudega inimeste õppe ja arenduskeskuse loomisel.

„Koostööprojektiga annavad advokaadid panuse heade algatuste elluviimisse. Advokatuuri arvates on koostööl suur potentsiaal ning sarnast väljundit advokaadid vajavad. Advokatuuri ülesandeks on teavitada oma liikmeid võimalusest osutada heategevuslikku õigusalast nõustamist ning vabatahtlikkuse alusel toimiv projekt on leidnud palju kaasatulejaid,“ ütles advokatuuri esimees Toomas Vaher.

„Heateo Sihtasutus on valinud toetamiseks need sotsiaalsed algatused, millel on suurim potentsiaal lahendada mõni oluline probleem Eesti ühiskonnas. Sihtasutus toetab nimetatud projektide elluviimist ja laienemist nii rahalise investeeringu kui professionaalse nõustamisega,“ märkis Heateo Sihtasutuse juhataja Mart Kuusk.

Projekti raames on advokaadibürood tegelenud Uuskasutuskeskuse nõustamise ja saneerimisega, viinud läbi Heateo Sihtasutuse juriidilise auditi ning juriidilise ekspertiisi sotsiaalse ettevõtluse keskkonnale Eestis. Koostöö raames on ette valmistatud Noored Kooli lepinguid õpetajate, toetajate ja koostööpartneritega ning Re-habi projekti lepinguid investoritega. Advokaadibürood on osutanud abi ka olulisemate lepingute ja põhikirjade auditeerimisel.

Eesti Advokatuur on advokaatide kutseühendus, mille loomisest möödus mullu 90 aastat. Advokatuuri esimees vandeadvokaat Toomas Vaher ning uus juhatus alustasid kolmeaastast ametiaega tänavu märtsi alguses.

Heateo Sihtasutus on kasvulava uutele sotsiaalsetele ettevõtetele, millel on võime Eesti ühiskonda muuta. Heategu toetab algatusi, mis loovad pikaajalisi lahendusi olulistele probleemidele Eesti ühiskonnas, olles isemajandavad. Heateol on aastate jooksul olnud kaalukas roll mitmete projektide käivitamisel ja arendamisel nagu näiteks Noored Kooli, Terve Eesti SA, SINA haridusprogramm jpt.

Lisainfo:

Kristel Voltenberg
kantsler
Eesti Advokatuur
Tel: 662 0665
E-post: kristel.voltenberg@advokatuur.ee

Mart Kuusk
juhataja
Heateo Sihtasutus
Tel: 50 14 320
E-post: mart@heategu.ee